Eestis käib suur kalapesu mitme petuskeemi abil

Venemaa koha saadetakse Eesti kaudu soodsamalt Euroopa Liidu riikidesse, sest Eesti eksportöörid ei pea maksma 9%list tollimaksu. Kui 2002. aastal oli kogu Eesti kalaekspordi maht 1,8 miljardit krooni, siis sellest ELi viidi 320 miljoni krooni eest ehk umbes kuuendik kalast.

Peamiselt on see koha, mille filee kilo maksab Stockmanni kaubamajas üle 200 krooni. Seetõttu on töödeldud koha siseturu maht vaid 5%, suurtele kogustele puudub nõudlus.

Rootsis Östermalmstorgetil, suurimal ja kalleimal turul, maksis eelmisel suvel kohafilee 560 krooni kilo.

Ühe tundmatuks jääda sooviva kalaärimehe sõnul on kala Venemaalt vahendajate hulgas endisi KGB ohvitsere ja allilmaga seotuses kahtlustatud isikuid.

Maksu- ja tolliametnikud trahvivad legaalseid kalatöötlemisettevõtteid, sest tegelikud kasu saajad peituvad vari- ja offshore-firmade taha.

Eesti Kalaliidu tegevdirektori Valdur Noormägi sõnul on sellise olukorra vastu protesti avaldanud ka Venemaa kalatöösturid.

Teine pettus, kus riigil jääb aastas saamata sadu miljoneid kroone, puudutab käibe- ja tulumaksupettust. Nimelt tuleb kala Eestisse sisse madala hinnaga ja muutub siin vahendusfirmade abiga mitu korda kallimaks. Töötleja ostab kala koos käibemaksuga, kuid vahendaja jätab riigile maksud tasumata.

Mustas kalaäris on liikvel teisigi skeeme. Noormägi sõnul on kalatööstustel nii suur tooraine puudus, et nad ei saa valida, kellelt osta. Kalurid ei soovi makse tasuda ja arveldus käib sularahas. Nii jäävadki maksukogujatele legaalsed firmad.

Tolliamet avastas eelmisel aastal 13 kalaeksportööri järelkontrolli käigus, et kaheksal juhul kümnest oli kinnitus, et kala on püütud siinsetest vetest, vale. Enamik firmasid ei suutnud leida kala päritolu näitavaid esmakokkuostutõendeid või olid need võltsitud.

Maksuamet on aastatel 2001?2002 kontrollinud 17 kalatöötlejat ja kontrollide käigus avastanud kala hankijate hulgas 41 varifirmat või müügiahela vahendajat. Tänaseks lõpetatud kontrollimistest määrati maksu juurde kuuel juhtumil kokku ligi 3 miljonit krooni. Ainult ühes firmas ei leitud mingeid rikkumisi. Hinnanguliselt on kuuel juhul, mille kontrollimine veel lõpetamata, tekitatud riigile maksude tasumata jätmisega kahju 18 miljoni krooni ulatuses.

Maksuameti järelevalveosakonna juhataja asetäitja Jaanus Laane sõnul pole võimalik kindlaks teha, kes tegelikult kala tootjale vahendamisest kasu sai, ja süüdlasi karistada, sest vahendajafirma eesotsas on asotsiaalidest variisikud. Maksuametniku sõnul on paljudel juhtudel ostja siiski asjast teadlik, vahel koguni ise petuskeemis osaline.

Maksuameti revisjonitalituse pearevidendi Kaido Lemediku sõnul on maksu juurde määratud vaid neil juhtudel, kus on suudetud tõestada, et ostja oli pahauskne. Maksuametnike hinnangul on tähelepanuväärne, et revisjonide tulemusel maksude laekumine enamikus kontrollitavates firmades suurenes.

Ühe Ida-Viru tööstuse majandustegevuse kontrollimisel selgus, et see oli kala ostnud Venemaalt omanikega seotud offshore-firmade vahendusel, jättes riigile maksmata 5,4 miljonit krooni käibemaksu. Äripäeva andmetel oli selleks firmaks Peipsi Trade, mille suhtes on algatatud ka kriminaalasi. Uurimise all on ka samadele omanikele kuuluv Peipsi Grupp.

Ühe anonüümsust palunud kalatööstuse juhi sõnul näitavad paberid, et mõnel ajavahemikul on Peipsist püütud rohkem kala, kui sinna üldse sisse mahub.

Peipsi Grupi juhatuse liige Paul Kärberg ajab Vene kala pesemise süüdistused tagasi. Ta ütleb, et peaaegu kogu selle ettevõtte eksporditav kala on püütud Peipsist oma vahenditega ja vaid mõned üksikud koormad on mujalt ostetud. Peipsi Grupp on väljastanud ligi 200 kalastusluba, millega püüab kala 500?600 kalurit. ?Offshore?idelt pole me ühtki kilo ostnud, see on selge vale,? kinnitab Kärberg.

Tolliamet nõuab esmakokkuostutõendeid tema sõnul 1995?1997 aasta eest, kuid neid on raske leida, sest sel ajal tegutsenud firmad on juba hingusele läinud.

Kui palju kala Peipsi Grupp püüab ja töötleb, ei soovinud Kärberg öelda, kuid kinnitas, et 90% toodangust läheb eksporti ja sellest üle poole Euroopa Liidu maadesse.

Peipsi Grupp on varem ühes kohtuvaidluses maksuametiga võidu saavutanud, nagu ka Pärnu üks suuremaid kalatöötlejaid Pärnu Laht. Mis aga tolli nõutavatesse kala esmakokkuostu tõendamisse puutub, siis tunnistab Pärnu Lahe juht Ott Sool, et ei suuda seda alati teha. Vahendajad selliseid tõendeid ei esita ja kui küsima hakkad, viivad kala mujale. Ta väidab, et üle 90% tema firma töödeldavast kalast on püütud Eestis, kuid ta ei suuda seda kuidagi tõendada.

?Minu kohus on kontrollida, kas müüja on äriregistris käibemaksukohustuslasena kirjas, ja ma ei saa kuidagi vastutada selle eest, et ta ka kõik riigimaksud tasub,? räägib Sool. Tulemusena on paljud kalatööstused, teiste seas ka Pärnu Laht, olnud sunnitud oma toodangu eksporti ELi oluliselt vähendama. Mõnel juhul on koguni ostjaga välismaal kokku lepitud, et see tasub ise tollimaksu, aga seda saab teha vaid perioodil, kui kala järele on eriti suur nõudmine.

Maardus algul OÜ Guldara ja seejärel Maksima Oili sildi all kalatöötlemisega tegelenud Viktor Speranski ütleb, et kalaäri ei tasu Eestis ennast majanduslikult ära ja ta lõpetas selle.

OÜ Guldara läks ligi 6 miljoni krooni suuruse võlakoormaga pankrotti. Maksuameti andmetel deklareeris Guldara 1996. aastal kauba kogust tegelikust väiksemana ja sai selle eest ettekirjutuse. Pankrotihaldur algatas firma juhi vastu mitu kriminaalsja, kuid kõik need lõpetati kuriteo koosseisu puudumisel.

Speranski asutas 1997. aastal koos Oleg Lvovi, Aleksander Klepat?i ja Nikolai Tarankoviga kala püügi ja töötlemisega tegeleva Reperte OÜ, mis tegutseb praegugi. Maksuamet on 1998. aastal karistanud seda firmat dokumentide tähtajaks esitamata jätmise pärast, kuid suuremaid rikkumisi pole leidnud.

Maksukuritegude uurimise keskuse algatatud kriminaalasjadest on esimene kalaäriga seotud juhtum nüüd kohtuliku lahendini jõudnud ja ootab ringkonnakohtu otsust, mis tuleb kuu aja pärast.

Pärnu maakohus mõistis eelmise aasta novembris ligi 3 miljoni krooni suuruse maksupettuse organiseerimises süüdi 37aastase Margus Valdmanni ja karistas teda kaheaastase vanglakaristusega kolmeaastase katseajaga. Valdmann töötas sellal ASis Pärnu Laht ostu- ja müügijuhina ning on praegugi sama firma palgal.

Tööandja andis mehe samas ettevõttes töötavale abikaasale 500 000 krooni laenu kohtu määratud kautsjoni tasumiseks.

Pärnu Lahe juhatuse esimees Ott Sool ütleb, et on Valdmanni süütuses kindel, kuid tõdeb, et kohtuasi on ka firmale varju heitnud.

Süüdistuse kohaselt värbas Valdmann tema majal katust parandanud 8klassilise haridusega varem korduvalt karistatud 33aastase Marti Müürsepa OÜ Jõesilm juhatusse, viis ta notari juurde, andis 40 000 krooni firma asutamiseks ja juhendas ka maksupettuse korraldamisel. 2002. aasta aprillist juunini tegi ettevõte kokku 6,1 miljoni krooni ulatuses katteta väljamakseid ja jättis nende pealt tasumata kokku 2,1 mln krooni tulumaksu.

Lisaks avastasid maksuametnikud üheksalt muult äriühingult saadud andmete alusel, et Jõesilm näitas tasumisele kuuluvat käibemaksu üle miljoni krooni võrra väiksemana.

Valdmann tunnistas kohtus, et ostis OÜ Vaitmar juhatajana Jõesilmalt korduvalt, kokku 1,4 mln krooni eest kala, kuid ei tea petuskeemist midagi. Müürsepale pole ta enda sõnul mingit raha andnud ega firmat asutada aidanud. Eeluurimise ütlustest ütles Valdmann kohtus lahti ja väitis mitte teadvat, miks kolm inimest esimese astme kohtus tema vastu tunnistasid.

Väljavõte OÜ Kelt juhatuse liikme Olga Krahe seletuskirjast maksuametile: Praegu elan Laatsareti 2 kõrval augustikuuni. Praegu kindlat elukohta ei ole. Praegu korjan taarat ja sellest elangi. OÜ Kelt vormistati Pärnu notaris. Sinna viisid mind Toomas Toomiste ja veel üks kutt musta autoga. Lubasid anda 2000 krooni, aga andsid 4 odekolonni ja paki suitsu. Samal päeval käisime ka pangas. Ei ole ühelegi dokumendile, arvele alla kirjutanud, mitte kedagi ei ole volitanud OÜ Kelt nimel tegutsema. Pass varastati ära novembris 2001.