Märtsis ahvenaekspordil kriips peal

Alates 1. märtsist ei tohi nad püütud kala enam müüa. See tähendab, paarisaja miljoni kroonini küündiv ahvenaeksport saab tugeva hoobi.

Ahvena kokkuostu ja töötlemisega tegeleb paarkümmend firmat. Turg on peamiselt ?veitsis, kus inimesed söövad ahvenat nagu meie hapukapsast. Poes maksab seal ahvenafilee kilo 400 krooni, ületades hinnalt mitmekordselt eestlaste lemmikuid lõhet ja forelli.

Pärnu ühe suurema ahvenatöötleja ASi Japs juht Arved Soovik möönab, et kui toore ära kaob, tuleb hakata inimesi koondama. Samaga nõustub teise suurema töötleja ASi Pärnu Laht juht Ott Sool. Kutselised kalapüüdjad lihtsalt ei saa talvel ahvenat kätte. Kala liigub vähe ja ei lähe võrku. Kui kala ei tule, ei suuda firmad varustada oma kliente talvel värske kalaga ja seda hakatakse ostma mujalt, Hollandist, Saksamaalt ja Taanist. Ja lähevad luhta meie kalatöötlejate kümmekond aastat tagasi tehtud pingutused ?veitsi turu hõivamisel. Meie ahvenapüük ulatub hooajal ligi 500 tonnini. See maksab ?veitsis 200 miljonit krooni. 90 protsendile sellest käibest panevad aluse harrastuspüüdjad.

Keskkonnaministeeriumi kalaspetsialist Enno Kobakene ütles Maalehele antud intervjuus, et harrastuskala müügi keelamine tuleb Euroopa Liidu normidest. Samuti vajadusest kala kaitsta.

Kobakese juttu peavad asja sees olevad inimesed jamaks. Kalaliidu juht Valdur Noormägi märgib, et sellist direktiivi Euroopa Liidus pole. Tegelik põhjus on kutseliste kalurite aktiivne lobitöö ja ametnike laiskus. Kalaliit töötas möödunud aastal välja süsteemi, kuidas kala püüdjatelt ja vahendajatelt maksuraha kätte saada, see aga tähendas lisatööd paljudele ametnikele. Lihtsam oli asi ära keelata. Kui aga põhjus on kalade kaitsmine, siis saab ministri määrusega püügi lihtsalt ära keelata.

Kalapüük Pärnu lahel on massiline. Praegu, kui merd katab poolemeetrine jääkiht, on kutselistel püüdjatel raske kala kätte saada. Seda kasutavad ära harrastuspüüdjad, kes püüavad parematel päevadel välja 50?80 kilo. Kilo hind on paremat päevadel küündinud 50?60 kroonini, praegu on see 16?20 krooni.

?Olen jaanuarist saadik tonni välja võtnud,? räägib tundmatuks jääda soovinud harrastuspüüdja, kes laupäeval Pärnumaal Selistes järjekordse noosiga kokkuostja auto juurde tuleb. ?Täna on kehv päev.?

Kehv päev tähendab kümmet kilo, see on umbes 50 kala.

Püüdja räägib, et kalapüük on kohalikele elanikele äärmiselt vajalik sissetulekuallikas. Lisaks püütud kala eest saadud rahale tuleb sissetulek ulualuse pakkumisest lätlastele, kes talviti Tõstamaa kanti elama asuvad. Lätlane maksab öö eest 50?100 krooni. Mitme lätlase pealt on võimalik teenida korralik sissetulek. Lätlasi elab kohapeal mitu tuhat.

Tõstamaa kandis on talvine kalapüük sama populaarne kui suvine marjul- või sügisene seenelkäik. Jää on päevast päeva sõna otseses mõttes inimesi täis. Selle poolest ei erine möödunud laupäev millegi poolest ülejäänud päevadest, mil ilm on piisavalt külm, et merd jääkaanega katta. Jää saabumine on stardipauk, millele järgneb ühislähe nii kõrvalolevatest küladest kui ka Riia linnast. Iga ilmaga.

Laupäeval Riiast suure bussiga kohale saabunud 64aastane Valeri räägib, et temale on see lihtsalt meeldiv vaheldus. Ta istub vaikselt oma kalurikastil, vildid jalas, paneb sääsevastse kirptirgu otsa ja sikutab õngega ühe kala teise järel. ?Sõber kutsus kaasa,? räägib ta ja seletab, kuidas maksis 5 latti (ligi 125 krooni) bussisõidu ja teist samapalju püügiloa eest. Selle eest saab ta veeta päeva värskes õhus, tegeleda oma meelisharrastusega ja preemiaks veel paari kilo jagu ahvenaid.

Koos Valeriga on laupäeval kohal neli suurt bussitäit lätlasi. Kõik on end sättinud Kastna neeme alla merejääle, kilomeetri kaugusele rannast. Lisaks neile veel mitukümmend meest autodega.

Lätlastel on Eestis kalalkäik aastakümne vanune traditsioon. Umbes nii pikka aega Riia laht enam talvel ei jäätu.

Lisaks lätlastele on end Kastna kanti üles sättinud keskkonnainspektorid, piirivalve ja liikluspolitseinikud. Kõik valmis trahvima neid, kel pole püügiluba või muid dokumente või kes on soojenduseks paar suutäit kangemat kummutanud.

Lätlased on kohalikele pinnuks silmas. Kümme aastat harrastuspüügiga tegelenud pensionär Ants Metsla räägib, et kolmveerand ahvenapüüdjatest ongi lätlased. ?Möödunud aastal oli invasioon, nüüd okupatsioon,? kirjeldab ta olukorda. Kõik rannakülad Audrust kuni Kastnani on lätlasi täis. Mitu tuhat meest. Osa ööbib Pärnus.

Metsla sõnul 1. märtsil jõustuv seadus lätlasi ei peata. Nad viivad oma kala kaasa ja müüvad selle kuskil Lätis maha. ?Kalakaitse seaduse asemel tehti kala hävitamise seadus,? märgib Metsla ja kirub lõunanaabreid, kes püüavad välja ka sõrmepikkused kalad. Lisaks sellele viivad Läti püüdjad kala hinna alla ja reostavad randa. Peale selle kuritegevus.

Metsla sõnul tuleks tavapärane harrastuspüük merel üldse ära keelata, selle asemel müüa kallimaid püügilitsentse. Kohalikud maksaks loa eest veidi rohkem, aga lätlaste horde hoiaks see tagasi.