Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soojamajanduse tulevik Jõgeval tume

Raivo Sihver 10. veebruar 2004, 00:00

Eraküte, kelle osakond on Jõgeva linna soojaga varustav Jõgeva Soojus, sooviks linnas taaskehtestada kaugküttepiirkonna, siis ei saaks osa tarbijaid lokaalküttele üle minna. Linnaisad pole sellega nõus, nende meelest toimib kaugküttepiirkond niigi. Kaugkütet kasutab Jõgeva linna 6400 elanikust 64%.

Jaanuaris korraldas Eraküte Jõgeval kaugkütte tulevikku puudutava avaliku arutelu. Soojafirma esindajad kõnelesid vajadusest peatada kaugküttesüsteemi kontrollimatu lõhkumine linnas. Kardetakse u 8% toodetavast soojast tarbiva Jõgeva haigla üleminekut lokaalküttele. See tõstaks sooja hinda - ühel tarbijal tuleks aastas maksta senisest 112 krooni rohkem.

Erakütte müügidirektori Indrek Tiidemanni sõnul Tiidemanni sõnul puudub täna linnavolikogus poliitiline tahe kaugküttepiirkonna kehtestamise osas. Üks ütleb üht, teine teist. Jõgeva Haigla nõukogu esimees Viktor Svjatõ?ev, ühtlasi Jõgeva linnapea, on kinnitanud, et Jõgeva haigla ei lähe üle kaugküttele. Haigla juhataja Meelis Pauklin, linna volikogu aseesimees, on aga teatanud, et projekt haigla gaasiküttele üleminekuks on valmis. Päevakorras on ehitusloa taotlemine.

Linavolikogu sõltumatu saadik Olavi Annuk ei olnud nõus soojatootjate väitega, nagu oleksid trassid normaalses seisus. Kui näiteks Helsingis on soojakaod 7-8%, siis Jõgeval 16% ringis. Tiidemanni sõnul renoveeritakse soojatrasse vastavalt vajadusele, selleks on kahe aasta jooksul investeeritud 4 miljonit. Samas on soojaettevõte pooleteise aastaga teeninud Jõgevalt kasumit 1,8 miljonit.

Energeetikaekspert Tõnu Rohumäe ei pidanud oma uuringus reaalseks massilist üleminekut kaugküttelt lokaalküttele. Üksi kulutused uutele seadmetele ja korstnate montaažile oleksid 20-25 miljonit krooni. Linnavalitsus ja volikogu on uurimuse tulemused võd teadmiseks, kuid pole siiani midagi otsustanud.

Linlased ei tea, keda uskuda ja tahavad hinnatõusu kartuses üle minna lokaalküttele. Massilisel lokaalküttele üleminekul võib aga linnas tekkida ühel hetkel olukord, kus kaugkütet tarbivad vaid suured paneelmajad. Sooja hind tõusekski lakke, korterite hinnad, niigi ühed odavamad Eestis, kukuks nulli lähedale. Musta stsenaariumi käivitumine on reaalne.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:11
Otsi:

Ava täpsem otsing