Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna vältimine loob head eeldused eduks
Aasta-aastalt on üha vähem Tallinna väikeettevõtteid kiirelt arenevate ettevõtete seas. Kui Eesti edukamate ettevõtete hulgas on pealinna firmasid üle poole, siis Äripäeva koostatud kiiremini arenevate ettevõtete ehk Gasellide TOPist tuleb neid tikutulega otsida. Esimese Tallinnas tegutseja leiab alles 34. kohalt. Samas asub iga teine Eesti ettevõte Tallinnas.
Äripäeva meelest on tegemist mõnevõrra üllatusliku, kuid samas positiivse arenguga.
Paradoksaalne, kuid see, mida pole aastate jooksul suutnud teha erinevad regionaalministrid ja abiprogrammid, teeb hr konkurents. Mida võimsamaks Tallinn muutub, mida enam Eesti põhjaranniku poole kaldub, seda enam hakkab ettevõtlus vohama teistes piirkondades. Ettevõtja lähtub kuivast matemaatikast ? kui äri annab teha mujal odavamalt, siis seda ka tehakse.
Kindlasti ei saa Tallinna kui ettevõtluspiirkonda maha kanda. Pigem vastupidi ? Helsingiga kokkusulandumine ning Eesti keskmisest jõukama ja suurema kontsentratsiooniga ostjaskonna olemasolu teeb seda järjest atraktiivsemaks. See tähendab aga kogemustega välisettevõtjate suuremat huvi, tihenevat konkurentsi, kõrgemaid kinnisvarahindu ja palku. Pealinnas nullist alustades päris tippu jõudmine muutub üha keerulisemaks. Väljaspool Tallinna tegutsevatel ettevõtjatel on konkurentsieeliseks madalamad tööjõu ja kontori ülalpidamiskulud.
Kuigi Tallinnas on 400 000 elanikku ja aastas käib siit läbi 3 miljonit turisti, koorivad neilt koore suured, peaasjalikult väliskapitalile kuuluvad kaubandus- ja teenindusettevõtted. Nii nagu soomlaste õllerallist võidavad soomlastele kuuluvad õlletehased.
Kui Tallinnas saab 200 krooniga rentida ruutmeetri äripinda, siis väikelinnades võib sama raha eest saada kuni kümme korda suurema kontoriruumi. Tallinnas saab 3000?4000 krooniga kuus peaasjalikult masstootmist tegevaid nn nupuliigutajaid, seda on ilmekalt tõestanud Elcoteq, kes alles reedel teatas oma Tallinna tehase laiendamisest. Mujal Eestis võib selle raha eest palgata juba küllalt häid oskustöölisi ? tõsi, mitte nii suurel arvul korraga kui see globaalsele ettevõttele vajalik, kuid piisavalt kohaliku väikeettevõtte tarvis.
Nagu eilses Äripäevas Fontese palgakonsultant osundas, on Tallinna ja Harjumaa ettevõtetes ka palgatõus muu Eestiga võrreldes kiirem. Kui võrrelda palkade üldist taset, on see Harjumaal ca 30% kõrgem kui teistes piirkondades.
Mitte juhuslikult pole viimasel kolmel aastal kõige kiiremini arenenud transpordifirmad ? eelnimetatud Gaselli TOPis on neid koguni pooled. Logistika on valdkond, mis seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga kõige kiiremini kasvab. Ja veofirmale on tiheda liiklusega Tallinn vaid lisatakistuseks.
Eelmisel aastal kirjutas Äripäev mitmest tööstusettevõtetest, mis pealinnast oma masstootmist minema soovivad viia. Edukate väikeettevõtete nimekirja vaadates tikub pähe mõte, et uue firma loomiseks võiks see kohe Tallinnast eemal asutada ? see annab hea alguskiirenduse ja suurema tõenäosuse edukaks saada.
Autor: ÄP