Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Büroo sisustus võib põhjustada stressi ja haigust

Liivi Tamm 11. veebruar 2004, 00:00

Tervishoiuinstituudi vanemassistent Argo Soon näeb kontoris töötavate inimeste enesetunde mõjutajana materiaalset ja vaimset keskkonda. Viimase olulisus on Soone hinnangul sageli alatähtsustatud. ?Tööstress võimendab kõiki füüsilisi tegureid, mis võivad tekitada vaevuseid,? möönab Soon.

Kontorite füüsilist sisseseadet analüüsides kiidab Soon, et olukord on muutumas töötajasõbralikumaks: ?Euroopasse minek on kahtlemata hea, sest normid on rangemad ja tänapäevased ehitusmaterjalid on tervisele ohutumad. Ka lenduvaid materjale kasutatakse vähem.?

Allergikutele on sagedaseks probleemiks kontoritolm, mida ruumides koguvad endasse vaipkatted. ?Mõnikord on pilt pealtnäha korras, aga me ei tea, mis vaiba all toimub ? seal võib näiteks niiskus olla jne,? seletab Soon. ?Muidugi oleneb tolmu hulk ka koristaja hoolikusest?.

Töötervishoiu keskuse teabejuht Eva Tammaru selgitab, et tekstiilvaibad (näiteks kontoris palju kasutatud Mistra) eritavad kahjulikke lenduvaid osasid eriti just uutena, aga probleemsed on ka vanad vaibad, sest need hakkavad lagunema ja inimesed hingavad nende osakesi sisse.

Üha olulisemaks küsimuseks kontori ehituses ongi muutumas ventilatsiooniprobleemid. ?Korralik ventilatsioonisüsteem on kallis. See on siiski arenev nähtus, sest muutus aktuaalseks alles seitsmekümnendatel,? selgitab Soone. ?15 aastat tagasi arvati, et hea oleks, kui ühes sekundis tuleks 10 liitrit värsket õhku. Praegu arvatakse, et kogus peaks olema kaks korda suurem. Enam levinud ventilatsioonisüsteemid tekitavad tõmbetuult ja müra. Hea, kui kontoris on olemas nii korralik mehaaniline ventilatsioonisüsteem kui tuulutusvõimalus.?

Ka Leena Albrecht Tervisekaitseinpektsioonist räägib, et inimesed on küll aru saanud, kuidas külm ei tohi aknast tuppa tulla, ent samas käib see sisemise õhuvahetuse arvel. Kui nüüd puhta välisõhu juurdepääs ruumi väheneb, siis suureneb saasteainete hulk just hoone siseõhus.

Murekohaks on ka niiskusesisaldus ruumis, sest talvel tarbitakse kontoris ülessoojendatud kuiva õhku. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet ? nina ja silma limaskesta ärritust. Eva Tammaru sõnul toovad kergendust õhuniisutajad ja konditsioneerid.

Eestimaa valgusevaeses talves on olulised ka kontori valgustusküsimused. ?Nii palju, kui päevavalgust on, peaks teda ära kasutama,? arvab Soon. ?Kui töölaud on kontoris akendest kaugel, siis tekib kergemini ka stress, aga paraku tehakse paljudes büroodes ruumipuudusel just siin kompromisse.?

Eva Tammaru selgitab, et töökoha valguse suhtes muutuvad oluliseks ka pealtnäha pisidetailid: ?Näiteks valguse peegeldus väsitab inimest, seepärast peaks kontoris vältima väga kiiskavaid toone, ka valget. Arvuti tuleks asetada nõnda, et päikesevalgus ei langeks otse arvutile, sest see väsitab silmi. Kontori interjöör ? seinad, lagi ja mööbel ? võiksid olla matid.?

Oluline töösaavutust määrav tegur on ka müra. ?Probleemne on siin kontorite vali sundventilatsioon,? osutab Eva Tammaru probleemile, ?aga isegi arvuti võib tekitada ebamugavustunnet.? Argo Soone sõnul mõjub nii mõnelegi stressitekitavalt ka avatud kontor: ?Eksperimentides osalenud inimesed tegid selles keskkonnas rohkem vigu?.

Sisekujundaja Sirje Kadalippu sõnul on sarnaselt üldiste trendidega praeguses bürookujunduses suund naturaalsusele ja tervislikkusele: ?Paljud bürood väldivad juba odavaid sünteetilisi vaipkatteid,? selgitab Kadalipp. Ka tema näeb probleemkohana ventilatsiooniküsimusi, seda eriti ruumides, kus korraga töötab palju inimesi. Ka mitteavanevad aknad võivad tunduda psühholoogiliselt ahistavad ja mõnda inimest võib see väga häirima hakata.?

Mõiste ?haigusttekitava hoone sündroom? tähendab, et inimestel tekivad haigusnähud, kuna nad on tundlikud hoone ehituses kasutatud materjalide või hoone õhu vastu.

Haige ruumi sündroom võib olla olemas, kui töötajad kurdavad akuutseid probleeme, näiteks peavalu, kuiv köha, nohu, nahaärritus, kontsentreerumisraskused vms. Kaebuste põhjus pole teada ja enamik sümptomeid kaovad peagi pärast hoonest väljumist. Sümptomid võimenduvad uuesti hoones.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing