Endast ja metsast lugupidav erametsnik jätab puud saest puutumata

Ain Alvela 11. veebruar 2004, 00:00

Eesti metsanduses on viimase kümnendi jooksul välja kujunenud kurb tõsiasi, et erametsades tehakse kordades vähem metsauuendustöid kui riigimetsas. Nii istutati 2000. aastal riigimetsas uusi puid 3880 ha, erametsades kaeti samal ajal istikutega vaid 1038 ha. Erametsa raiemaht aga ületas samas riigimetsa raiemahu üle miljoni kuupmeetri võrra (raiemaht kokku 2000. aastal vastavalt 3,67 ja 2,61 miljonit kuupmeetrit).

Esimene mõte liigub loomulikult sinnakanti, et erametsaomanik on ennekõike kiire tulu teenimise peal väljas, tal on raske mõtelda kaugemale kui palgimüügist saadavale rahanumbrile. Veelgi raskem on mõista, et lageraielankide tänane täisistutamine-külvamine aastakümnete pärast ka tulu tõotab tuua. Siiski poleks õiglane kivi ainult erametsaomanike kapsaaeda visata.

Seadustest kõigest hoolimata kinnipidav erametsaomanik seisab dilemma ees. Ta võib raieküpsed puud maha võtta, materjaliks teha ja kokkuostjale müüa, saades maksude, tööraha, transpordi jm kulude mahaarvamise järel puhtalt kätte heal juhul poole palkide väärtusest. Ta võib seda kõike teha ka sahkermahker, jätta metsakorralduskava tegemata, maksta teenuste eest peost pihku, jätta maha kuumaastikuga sarnanev raiesmik, pigistades nõnda oma metsast viimase sendi välja. Riik maksude näol tulu ei saa, metsarappija saab ehk küll sulleri sildi külge, võib-olla moepärast karistadagi. Äärmisel juhul saab erametsaomanikult soovida, et ta paremate aegade ootuses esialgu puud lihtsalt raiumata jätaks.

Kuna ausal teel erametsade majandamine ennast ära ei tasu, ei saa loota ka juba raiutud alade taasmetsastamise tulemuslikkusele. Kui võtta arvesse, et hektarile tuleb istutada keskmiselt 1200 puud, istiku hind on krooni ringis, teist sama palju läheb istutajale töörahaks, siis kulub ühe hektari täisistutamiseks umbkaudu 2500 krooni. Samas peab arvestama, et istikuid tuleb maasse panna tunduvalt rohkem, puuks sirgub neist heal juhul neljandik. Külvamine on mõnevõrra odavam ? hektarile kulub koos masina rendi ja seemne hinnaga tuhande krooni ringis. Nii jäetakse raielangid nn isetaasumise reþiimile, mis sageli tändab seda, et maa kasvab tä lihtsalt võvõkaspuust tunduvalt väm vätuslikku leppa võaaba.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing