Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Erametsade taastamine käib omanikule üle jõu

Kadri Tonka 11. veebruar 2004, 00:00

Metsaseadus jätab lisaks kõigele ka ütlemata, kuidas metsa uuendada ja milliste puuliikidega seda teha. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse 2001. aastal läbi viidud inventuuri järgi ei olnud 1997. aastal eeldusi metsa uuenemiseks 16% erametsades tehtud lageraietel.

Erametsa Majandamise Ühistu juhataja Toomas Krevald leiab, et kuigi numbrid on üsna head, on tegelik olukord kahetsusväärne, sest inventuuri käigus loetakse ka 10 cm läbimõõduga leppi, mis pole ju mingi mets.

?Rohkem raiutakse, kui uuendatakse. Levinud on arvamus, et küll loodus ise taastab, aga nii kasvavad okasmetsa asemele väheväärtuslikud lehtpuud. Praeguse seaduse mõistes on mets uuenenud,? räägib Krevald. Ka Erametsaliidu juhatuse esimees Jaanus Aun on sunnitud nentima, et okaspuu kultiveerimist võiks rohkem olla.

?Liikide proportsioon on praegu paigast ära,? tunnistab ka metsakaitse ja metsauuenduskeskuse juhtivspetsialist Eda Tetlov.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kt Olav Etverki sõnul on uue metsaseaduse koostamise töörühmas räägitud võimalusest kehtestada metsade uuendamiseks täiendavaid nõudeid ? puude arvu suurendamine, et lugeda ala uuenenuks; teatud kasvukohatüüpidesse kindlate puuliikide istutamine, et tagada just okaspuumetsade taastamist. ?Need on esialgu aga vaid ideed, kuid osa nendest kindlasti ka realiseeruvad. Lihtsalt praegu ei ole nendel mõtetel veel seaduslikku jõudu,? lisab Etverk.

Metsaseaduse järgi peab omanik kolme aasta jooksul pärast raiet metsa uuendama ? kas istutama, külvama või maapinda ette valmistama, et mets saaks ise kasvada. Kui seda ei tehta, saadab keskkonnainspektsioon omanikule meeldetuletuskirja. Järgmine hindamine toimub nelja aasta pärast (seitse aastat raiumisest) ja siis peab mets olema uuenenud ? ühel hektaril kasvab enam kui 1200 peapuuliigi taime, mis on vähemalt 0,8 m kõrged. Kui mets ei ole uuenenud, on õigus rakendada sunduuendamist ehk riik uuendab metsa omaniku raha eest. Tänaseni pole ühtegi sellist pretsedenti olnud.

Läinud sügisel tehtud raielankide inventuuri kokkuvõtete tegemine praegu käib. Küsimusele, kas nüüd hakatakse hooletuid metsaomanikke ka karistama, vastab Etverk: ?Ma arvan küll.? Seadused iseenesest on suhteliselt leebed. Aga riik võiks karmimalt suhtuda seaduse täitmist puutuvasse osasse. ?Kui omanik vabatahtlikult seadust ei täida, tuleb teda selleks sundida,? arvab Tetlov.

?Mina lõikan metsa, valmistan ette maapinda, istutan, teen valgustusraiet. Kõrval aga on mets, mille eest pole viis aastat keegi hoolitsenud ning sinna on kasvanud sarapuu- ja lepavõsa,? räägib Valgamaa metsaomanik Madis Kinks. Tema meelest oleks õige, et head saaksid kiita ja halvad karistada. Kinks teeb ettepaneku korralike metsaomanike maamaksu alandada või soodustada nende tegevust mingite toetussummadega. Praegu on Kinks enda sõnul rohkem raha metsa viinud, kui sealt saanud.

Sel aastal on keskkonnaministeeriumi eelarves erametsanduse toetuseks neli miljonit, lisaks keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu esialgu umbes kaks miljonit krooni. Peale riiklike toetuste saavad omanikud abi ka erametsaga tegelevatelt organisatsioonidelt. ?Kui omanik ise ei oska metsa uuendada, võib seda osta ka teenusena,? räägib Krevald. Metsakultuuri tegemise hind on umbes 10 000 krooni hektari kohta.

Kui on juhtunud, et omanik on raiuja käest lagastatud metsaaluse või raielangi tagasi saanud, siis tuleb üle vaadata kõik lepingu tingimused. Paraku on nii, et kui lepingus pole metsauuendust nõutud, siis ei saa raiujat karistada.

?Enne lepingule alla kirjutamist tuleb hoolega vastavad sätted kirja panna ja ka sanktsioonid sätestada ? leppetrahv või muu,? soovitab Jaanus Aun. Madis Kinks aga on rahul erametsaga tegelevate organisatsioonidega, sest nendest võib omanik tema sõnul väärt nõu saada.

  • Tauri Kakko, ASi Thom Tehnika metsatehnika müügispetsialist:
    Metsauuendamiseks vajalikku tehnikat müüb Thom Tehnika. Metsaäkete ja külviseadmete peamine kasutaja Eestis on Riigimetsa Majandamise Keskus, kellele kuulub kolm metsaäket koos külviseadmetega. Erafirmadest omab metsaäket AS Mets ja Puu.

Rohukamarast puhas maapind soojeneb kiiremini ja nii on võimalik varem külvata või istutada ning ka toitained on kergemini kättesaadavad. Puhastatud maapinnal ei lämmata umbrohi taimi nii kiirelt ja talvel lume alla jääv kulu ei vajuta puittaimi maha. Oluline on, et maapinna ettevalmistamisega saab muuta mulla niiskusrežiimi ja nii on mäadel aladel võlik istutada mäale võaoharjale, kuival pinnasel aga vao põhja.

Esiteks läheb metsa uuendustöödel kindlasti vaja sellist riista nagu metsaader. Metsaatra kasutatakse: õhukesel mullal, kui on vaja mullakihti kuhjata; väga märgadel aladel, kus on vaja istutada künnivaalu otsa; lopsaka rohukasvuga aladel, kuid põuakartlikul pinnasel, kus istutatakse künnivaalu põhja.

Teine seade, mida metsauuenduse alla mineva maa ettevalmistamiseks vajatakse, on lappilööja, mis võimaldab valmistada erineva pikkusega istutuslappe ja mineraalriba. Sobib paljudesse kasvukohatüüpidesse, kuid kasutatakse siiski vähem kui äkkeid.

Kolmandaks läheb tarvis metsaäket. Kaasaegse juhtsüsteemiga varustatud metsaäkkega on võimalik teha nii vagudena, mineraalribana kui ka lappidena ettevalmistatud maapinda. Samal ajal purustab metsaäke edukalt rohukamara ja oksad ning raiejäätmed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing