Intressitase jääb lähiajal samaks

Mikko Ayub 11. veebruar 2004, 00:00

Intressiturud arvestavad järgmise 12 kuu hindades, et Euroopa Keskpanga intressid jäävad muutumatuks vaatamata toibuvale majandusele.

Euroopa majandus on hakanud lõpuks ilmutama paranemismärke. Isegi Saksamaa virelev majandus kogub tuure. Kuigi siiani on olulised majandusnäitajad, nagu SKT vaid mõningast tõusu näidanud, oodatakse, et tõus kiireneb juba lähiajal.

Euroopa majanduse paranemise tõestuseks on erinevad äriuuringud. Saksamaa IFO äriindeks, mis on olnud Saksa majanduse peamine suunaindikaator, on tõusnud möödunud suvest alates ja on lähenemas viimase kolme aasta tipptasemetele. Tegelikult on ärimaastiku paranemine olnud nii kiire, et ajalooliselt oleks Euroopa Keskpank (EKP) selliste tasemete saavutamisel juba praeguseks intresse oluliselt kergitanud.

Siiski on euro märgatav tugevnemine lükanud esimese intressitõstmise tulevikku. Kuna kasvumärgid muutuvad laiaulatuslikumaks ning algab surve inflatsioonile, siis eeldab Nordea, et EKP tõstab intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra 2,5 %-le käesoleva aasta viimases kvartalis.

Milline on siis meie nägemus võrreldes praeguste finantsturgude ootustega? Üks viis jälgimaks intressimäärade ootusi, on vaadelda Euribori-kõverat. Pikema perioodi intressimäärad on reeglina kõrgemad kui lühema aja omad (pikematel tähtaegadel on suurem krediidirisk ning seega sisaldavad riskipreemiat) ja vajavad intressimuutuste ootustest selgema pildi saamiseks mõningaid korrektuure. Selleks, et saada puhas intressiootus, olen Euribori-kõvera n-ö neutraliseerinud. See kõver näitab meile, et Euriborid ei arvesta ühtegi EKP intressitõstmist järgmise 12 kuu jooksul. Vastupidi, sisse on arvestatud hoopis väike võimalus intressimäärade kahandamiseks.

Argumendid intressimäärade kärpimise ja arvestatava perioodi jooksul muutumatuna püsimise poolt baseeruvad põhiliselt tugevamal eurol. Kui euro ei tugevne enam märgatavalt (st kui EUR/USD ei kerki üle 1.30), siis on ebatõenäoline, et EKP alandab intresse. Euroala inflatsioon püsib endiselt EKP eeldatud 2% tasemel ja majanduse paranemine on iga päevaga tõenäolisem. Selle tulemusena saame praegust olukorda turul ära kasutada ja kaitsta end nii kõrgemate intressimäärade vastu.

Laenajad võivad end omakorda tõusvate intressimäärade vastu kaitsta, fikseerides intress intressiswapiga. See tähendab, et laenaja maksaks fikseeritud intressimäära määratud perioodil (näiteks 5 aastat), selle asemel et maksta ujuvat 6 kuu intressimäära. Kui intressimäärad tõusevad (ootus intresside tõusuks on kujunemas), siis laenajal on kasulikum maksta varem fikseeritud intressi kui kõrgemat ujuvat intressi. Ka investorid pole kõrgemate intresside eest kaitstud, kuna nende võlakirjainvesteeringud kaotavad intresside tõusmisel väärtust. Investorid vajavad selle vastu kaitset. Sobiv instrument oleks intressifutuur, või siis nagu ka laenajale, intressiswap. Kuna praegu arvatakse turul, et intressimäärad ei tõuse terve aasta jooksul, on hetke intressitasemed atraktiivsed, et end intressimäärade tõusu vastu kaitsta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing