Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jäätmekäitlust tõhustab laadimisjaamade võrk

Raivo Uukkivi 11. veebruar 2004, 00:00

Eesti on selleks liiga väike ja tihedalt asustatud, et igasse maakonda võiks prügila rajada, küll aga saab prügi transpordikulusid vähendada piirkondlike laadimisjaamade võrgustiku rajamise abil.

Jäätmekäitluse kõige kulukamad osad tarbijale on jäätmete kogumine ja transport prügi tekitaja juurest prügi käitluskohta. Juba rajatud prügilat linnale lähemale ei too. Transpordiprobleemide lahendus aga peitub maakondlike laadimisjaamade rajamises. Laadimisjaamade otstarbekust on tõestanud ka meie lähinaabrid Soomes, kus nende rajamisega on optimeeritud jäätmekäitlust.

Laadimisjaam on koos laadimisseadmega kinnine hoone, kus väikesemahulistelt prügiveokitelt võetakse prügi vastu ja laaditakse ümber suurema mahuga konteineritesse. Laadimise käigus pressitakse prügi ka tihedamini kokku. Kõik see toimub suletud süsteemis ja lühikese aja jooksul. Prügi ei seisa kusagil lahtiselt ja nõrgvett ei teki, kogu protsess on kiire ja efektiivne, võttes aega vaid 7?8 minutit.

Täidetud suurtest konteineritest moodustatakse autorong ning kuni 30 tonni prügi veetakse ühe vooriga edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskeskusesse, kus see sorditakse ning seejärel suunatakse kas tagasi ringlusesse või ladestatakse keskkonnaohutult.

Meist keegi ei soovi, et tema akna taga asuks prügila. Aga selline oht on olemas suure prügila rajamisel, sest selleks vajalikku 50?100 hektarit, mis asuks asundustest piisavalt kaugel, on isegi hajaasustusega Eestis raske leida. Laadimisjaam vajab oma tegevuseks aga ainult kuni 1,5 hektari suurust pinda. Laadimisjaama rajamise eeliseks on ka selle investeeringu väiksus võrreldes prügila rajamisega. Nimelt on laadimisjaama rajamine 10 korda odavam kui näiteks Tallinna prügila I etapi rajamine ja pea 60 korda odavam Tallinna prügila koguinvesteeringust. Keskkonnakaitse seisukohalt on laadimisjaam kindlasti väiksema keskkonnariskiga, kuna selle tegevus ei mõjuta pinna- ega põhjavett ning ei reosta atmosfääri gaasi tekkimisega, mis prügilates on paratamatu.

Eesti on võtnud suuna regionaalprügilate rajamisele, mis peavad teenindama ümbruskaudset piirkonda. Seega on pikk transpordimaa, sarnaselt Tallinna ja Harjumaaga, tulevikus probleem ka mujal Eestis. Mured tekivad juba siis, kui suletakse kõik keskkonnaohtlikud väikeprügilad.

Transpordivahemaa lühendamiseks on Tallinna Prügila AS võtnud suuna laadimisjaamade rajamisele Põhja- ja Lääne-Eestisse. Laadimisjaamade võrgustik aitab transpordikulusid vähendada, kuna prügivedaja ei pea enam sõitma prügilasse, vaid lähimasse laadimisjaama.

Tallinna Prügila laadimisjaamas võetakse prügi vastu sama hinnaga, mis on kehtestatud Jõelähtme vallas asuvas prügilas.

Laadimisjaama puhul on positiivne ka asjaolu, et sellise jaama haldamisel ei ole vaja arvestada selle sulgemiseks vajaliku investeeringu kohustusega, mis on prügila ladestamishinna üks kohustuslik osa. Me ei saa arvestada, et ka 30?40 aasta pärast on EL nõus toetama meie prügilate sulgemist, nagu ta seda praegu teeb.

Kohalik omavalitsus peab korraldama piirkonna jäätmekäitluse. Selleks tuleb arutada ja analüüsida kõiki variante, mis aitavad lahendada prügiprobleemi parimal ja odavaimal viisil. Kui arutatakse, kas ja kuhu rajada prügila, võiks analüüsida ka laadimisjaama rajamise eeliseid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing