Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keemiatööstus püüdleb puhta keskkonna poole

Tõnis Möldre 11. veebruar 2004, 00:00

Keemiatööstuse ettevõtted on kontsentreerunud Ida-Virumaale ning Tallinna ja selle lähiümbrusesse, mõningad ettevõtted on Tartus ja Raplas, mistõttu eeskätt Kirde-Eesti peab pidevalt vastu võtma eriti suure saastekoormuse.

?Eesti keemiatööstuses kasutatakse tänaseni vanu tehnoloogiaid, millega loodavate toodete turuväärtus on keskpärane, või on tootmine ise ääretult jäätmemahukas,? iseloomustab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg. ?Uuendused on marginaalsed, kuigi teadmiste ja oskuste potentsiaal võimaldaks enamat. Kogu põlevkivikeemiatööstus kükitab sajandivanustel arusaamadel ning uuendustest pole märkigi.?

Eesti keemiatööstuse lipulaeva, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman tõdeb, et tõepoolest seonduvad ettevõtte kõige suuremad probleemid praegu tootmise viimisega keskkonnanõudeid järgivale tasemele, mis aga eeldab suurte investeeringute kuhjumist lühikesse perioodi. Keskkonnakaitsjad omakorda usuvad, et vaid karmistuvad keskkonnanõuded on need hoovad, mis mõjutavad keemiatööstuse ettevõtteid uusi tehnoloogiaid juurutama. Aastatel 2001?2003 eraldas Viru Keemia Grupp keskkonnamõjude vähendamiseks ja uute, senisest keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate rakendamiseks üle 28 miljoni krooni, samal ajal maksis ettevõte riigile saastetasudena 34,5 miljonit krooni.

?Viru Keemia Grupi esimesed aastad kulusid tööstuse saneerimisele. Õlitööstuses on keskendutud tootmisprotsessile, vabad vahendid investeeriti tootmisvahenditesse ning viidi need normaalsesse töökorda,? iseloomustab Parkman ettevõtte senist tegevust. ?Töö on vilja kandnud. Efektiivsusnäitajad on jõudnud tasemele, kus nad varem pole olnud ? suurenenud on toodang tooraineühiku kohta, vähenenud kulunormid tooteühiku kohta.?

Tooraine võimalikult efektiivsest kasutamisest oleneb ka tekkivate kõrvalproduktide kogus. Viru Keemia Grupp on püüdnud põlevkivfenoolidele leida selliseid kasutusalasid. Nii alustati 2003. aasta lõpus erinevate fenoolifraktsioonide tootmist. ?Põlevkiviõli tootmisel tekib hulk keemilisi ühendeid, mis omavad töötlemise tulemusena kordades enam väärtust kui põlevkiviõli ise,? räägib Parkman. ?Ühendid, mille koondnimetus on ?põlevkivifenoolid?, asendavad keemiatööstuses kasutatavat sünteetilist resortsiini, olles selle naturaalseks ning lihtsamalt ja odavamalt saadud alternatiiviks.? Parkmani sõnul tõstab põlevkivikeemiatoodete osakaalu suurendamine tooraine kasumlikkust ja avab uusi turge. ?Samas on vajalik muuta töökultuur keskkonnast hoolivaks.?

Strandberg on aga kriitiline, märkides, et teadmistepõhisuse puudumine häirib Eesti majandusarengut. ?Loosungid sellest, et Eestis eelisarendatakse info-, materjali- ja biotehnoloogiaid, on siiani jäänud enesekiituslikuks sõnakõlksuks. Ehk on just karmistuvad keskkonnanõuded need, mis kasumihimu mootori uute tehnoloogiate suunas liikuma panevad.?

Ligemale sajandivanuse keemiatehase järeltulija Viru Keemia Grupp on dilemma ees: ühelt poolt vastutab ettevõte ligi tuhande Ida-Virumaa elaniku käekäigu eest, teisalt tuleb tegeleda kahjulike keskkonnamõjude vähendamisega.

Strandberg pakub välja termini ?ettevõtte ökoloogiline bilanss?. Äraseletatult tähendab see arveldamismehhanismi, mille abil hinnatakse rahalise kasumi kõrval ettevõtte põhjustatud keskkonna kahjustumist ja keskkonna tugevdamiseks tehtavaid investeeringuid.

Parkman möönab, et moraalselt ja füüsiliselt vananenud tehnoloogiaid kasutades on võimalik saavutada teatud heaolu, ent edaspidi muutub efekt vastupidiseks: praeguse edu nimel kaotame tulevikus liiga palju.

Aastaid on Ida-Virumaa keemiaettevõtted tegelenud tuhamägedele puude istutamisega. Alates 1999. aastast ei toimu Viru Keemia Grupi vabrikutes enam generaatorgaasi puhastamist arseeniga, 2002. aastast vedeljäätmete ladestamist. Plaanitakse koostada tuhamägede sulgemiskava ja projekteerida uus prügila.

Strandberg teab, et keemiatööstuses on viimase kümne aasta vältel kanda kinnitanud uus mõiste ?roheline keemia?. Tegemist on keemiatehnoloogiaga, kus reaktsioonikeskkonnaks on kõrge rõhu all olev vesi või süsihappegaas.

?Niinimetatud superkriitilistes tingimustes toimuvad protsessid tunduvalt selektiivsemalt ning suurema saagisega kui tavaoludes kogetult,? selgitab Strandberg. ?Kui näiteks Suurbritannias ja Saksamaal on juba esimesed rohelise keemia ettevõttedki loodud, loodame meie siin, et kivide keetmine on jätkuvalt õige tegevus.?

Keemiatööstus on Eestis traditsioonidega tootmisala ? põlevkivi töötlemine, väetiste tootmine, tarbekeemia-, plast- ja kummitoodete, värvide valmistamine jm on aastaid arvestataval tasemel püsinud.

Põlevkivikeemia arengut soodustab kindlasti Eesti geograafiliselt soodne asend transiiditeedel. Pärast taasiseseisvumist tabas keemiatööstust, nii nagu kogu Eesti majandust, küll langus, ent praeguseks on toimunud põhjalik puhastumine ? kes on sujuvamalt suutnud ümber orienteeruda, need omavad ka paremat positsiooni turul.

Suuremad keemiatööstuse ettevõtted ? Viru Keemia Grupp (VKG), AS Nitrofert, AS Silmet, ES Sadolin AS, Velsicol Eesti AS ja AS Makroflex ? annavad enam kui poole kogu toodangust. 1991. aastal asutatud Eesti Keemiatööstuse Liidul on 35 liiget.

Kõige olulisem kohalik tooraine nii energeetika- kui ka keemiatööstuse seisukohalt on põlevkivi ? kukersiit või diktüoneemaargilliit. 1994. aastal algasid Kohtla-Järve põlevkiviõlitehases ümberkorraldused ning 1997. aastal see erastati. 1990ndatel põlevkivikeemiasaaduste tootmine vähenes, nüüdseks on see taas tõusuteel.

Keemiatööstuse turuliider ? kontsern Viru Keemia Grupp ? on suurim põlevkivitöötleja Eestis ning juhtivaid põlevkiviõlitootjaid maailmas. Kontserni 2002. aasta kogukäive oli 574,6 miljonit krooni, kasum 80,5 miljonit krooni, investeeriti 70 miljonit krooni. Põlevkivi utmisega gaasigeneraatorites ja saadud toorõli töötlemisega tegeleb Kohtla-Järvel AS Viru Õlitööstus. Toodanguks on kütteõli ja raskeõlist valmistatud elektroodikoks.

AS Viru Liimid (tsehhid Kiviõlis ja Kohtla-Järvel) valmistab formaliini, karbamiid- ja fenoolvaike. Suurem osa valmistoodangust realiseeritakse Eesti mööblivalmistajatele. Toodang baseerub importtoorainel. Kohaliku põlevkivi baasil valmistatakse arstimite ja reaktiivide lähteaineks kasutatavat 5-metüül-resortsiini, puidu antiseptikut Ligno ja EPO-liimi. OÜ VKG Aidu Oil teeb ettevalmistustöid uute tehnoloogiate rakendamisel põlevkivi kaevandamisel ja ümbertöötlemisel. Praegu taotletakse Ojamaale kaevandamisluba. Oma kaevanduse rajamisega soovib ettevõte tagada tooraine senisest keskkonnasäästlikumal tehnoloogialt põhinevale tootmisele. 2003. a esimesel poolaastal töötles Viru Keemia Grupp 679 351 tonni põlevkivi (9% rohkem kui aasta eest samal ajal).

Viru Õlitööstuse tehas tootis samal ajavahemikul 82 988 tonni põlevkiviõli. Ekspordiks läks 61% õlitoodangust, Eesti turul müüdi 32 365 tonni (39%, müük vähenes 10%). Elektroodikoks eksporditi peamiselt Venemaale ja Ukrainasse, üldse turustab ettevõte oma tooteid üheksasse välisriiki.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing