Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Majanduslik tasuvus pühitseb uue seadme ostu

Ain Alvela 11. veebruar 2004, 00:00

Tööstusseadmete sissetoojate kinnitusel jäi Eesti ettevõtjate uute seadmete soetamise kõrgaeg 1990ndate aastate lõppu, mil hakkasid terendama euronõuded ja sai selgeks, et nõukogudeaegse tehnikaga kaua konkurentsis ei püsi. Praegu ostavad tootjad uusi masinaid kaalutlusel, et see tõepoolest ka senisest suuremat kasumit aitaks toota. Peaasjalikult on suund efektiivsuse tõstmise kõrval valitud automatiseerimise taseme parandamisele. Kui tahta, saab tootmise viia täielikult automaatseks, selle otstarbekus taandub ikkagi majanduslikule tasuvusele.

Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus Jaapani tööstusseadmete tootjaid Amada ja Okuma ning mitmeid Euroopa metallitööpinkide ja tarvikute tootjaid esindava firma Ama-Prom Group tegevdirektor Tõnu Tibbing märgib, et lausa tormijooksu uutele seadmetele enam ei ole, kusjuures kliendid muutuvad üha teadlikumaks. ?Kõik sõltub ettevõtte rahakotist ? tehakse majanduslikud arvestused ja kui olemasolevad seadmed on koormatud, siis kas ostetakse neid juurde või vahetatakse välja tootlikumate vastu.?

Tibbingu sõnul on oluline, et klient saaks koos uue masinaga ka selle paigaldamise ja töötajate väljaõppe. ?Suuremad altminekud ongi sellised, kus ostetakse iseenesest väga hea masin, aga kõige odavamast kohast. Ost tuleb küll soodsam, aga masina hooldust ja teenindamist ei taga paraku keegi.?

Et võimalikult laiahaardelise tegevusega riske hajutada, tegelevad paljud tööpinkide ja seadmete sissetoojad ka ise mingit laadi tootmisega või vastupidi. Nii on Tabasalus endises kolhoosi töökojas ennast sisse seadnud Rootsi ärimees Kent Tradele kuuluv ja erinevaid metallkonstruktsioone ning seadmeid tootev KT Arengu AS. Ettevõtte alluvuses olev tütarfirma KRK Mõigu tegeleb T?ehhi masinate ja tööpinkide importimisega. Sellise kombinatsiooni tulemusena toodetakse ühe tegevusalana unikaalseid turbapakkimise liine, samas kui KRK Mõigu müüb Eesti ettevõtetele aastas keskmiselt 15 miljoni krooni eest T?ehhist pärit tööpinke ja muud tehnikat. Kunagi kolm aastat ekskavaatoritootja Talleksi esindajana T?ehhimaal elanud KT Arengu ASi tegevdirektor Karl Renser nimetab ennast selle maa fänniks ja märgib, et seal on osatud aastatetaguseid masinaehituse traditsioone hoida, vastupidiselt kunagi 3000 traktorit aastas tootnud Talleksile, mille hiilgeaeg näikse tänaseks jäädavalt möödas olevat. ?Masinatööstuses on tootja nimi väga oluline. Kui ikka nime ei ole, pole ka mõtet toota ja mõttetult konkureerida. Nii oleks ka Eestisse uue traktoritehase asutamine tänamatu tegu,? kinnitab Renser. ?Nõudlus paneb paika, mida tasub ise toota ja mida sisse vedada. Näiteks turbapresse ja lumesahku on mõtet endil valmistada, treipingid aga ostame loomulikult sisse.?

Masina ohutusseaduse järgi peab tootja projekteerima ja valmistama masina vastavalt ohutusnõuetele, mille kinnituseks ta koostab ning allkirjastab vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab masinale vastavusmärgi (CE).

Eestisse toodavad uued masinad peavad vastama masina ohutusseadusele nende tootja või müüja asukohariigist sõltumata. Kui ei vasta, peab seadusest tulenevad nõuded täitma masina sissetooja. Kui lõppkasutaja toob nõuetele mittevastava masina ise sisse, peab ta arvesse võtma tõsiasja, et tootja kohustuste täitmine võib olla üksikisiku jaoks kulukas, keeruline ja mõnikord ka võimatu.

Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (TJI) masinaohutuse peaspetsialist Richard Saarman möönab, et iga kasutatud masina ostmisega kaasnevad riskid selle tehnilise korrasoleku ja kasutusele võtmise osas. ?Välismaise kasutatud masina ostmise puhul on võimalik, et seda ei saagi Eestis kasutusele võtta,? märgib Saarman. ?Alati, kui ettevõtjal on masina suhtes mingeid kahtlusi, tasub enne ostu vormistamist nõu küsida meie ekspertidelt, ka hindamisteenus on mõttekas tellida pädevalt hindamisasutuselt.?

Saarmani kinnituse kohaselt sõltub masinate ja seadmete tehniline korrasolek eelkõige nende nõuetekohasest hooldamisest. ?Tööstusseadmete soetamist võib võrrelda autoostuga ? hooldusraamatu olemasolu ja eelmise omaniku tundmine lisab masinale väärtust, ?rullnoka? rääbakas dokumentideta auto aga ei ärata kelleski usaldust.?

Pärast Eesti ühinemist ELiga peab euroliidust imporditud kasutatud masinale olema kinnitatud vastavusmärk ning kaasa antud vastavusdeklaratsioon, samuti eestikeelne kasutusjuhend. Tasub arvestada, et väljastpoolt Euroopa majandusruumi pärinevate kasutatud masinate vastavusdeklaratsiooni saamine tagantjärele on raske või hoopis võimatu. Nõuetele mittevastava masina väärtus on aga väga väike.

Kui ettevõte on normaalsel järjel, siis ei ole sel Tõnu Tibbingu sõnul mingeid takistusi uute seadmete muretsemisel, laenude ja liisingute saamine on tänapäeval suhteliselt lihtne. Eelkõige lähtub pank sellise ostu finantseerimisotsuse langetamise juures firma äriplaanist, arvestatakse ka omafinantseeringu osa ning juba tegutseva ettevõtte puhul analüüsitakse loomulikult ka senist majandustegevust jne. Rahataotlusele annab panga silmis kaalu juurde ka mainekas emafirma, kuigi Tibbing teab, et kui välismaa emafirma tegeleb samasuguse tootmisega nagu Eesti tütarettevõte, siis jääb tihtilugu selle Eesti osakonna pärusmaaks nende juba töös olnud seadmete kasutamine.

Karl Renser kirjeldab masinate ostmist kui suures osas usaldusel põhinevat tehingut, kus maksetingimuste vormistamise juures on tähtsam kliendi hea maine ja usaldusväärsus, sageli isiklikud tutvusedki. ?Tellimust vormistades maksab klient osa raha ära, mingi treipingi tarnetähtaeg tehasest on 2?4 nädalat, meile annab tehas 30 päeva pikkuse maksetähtaja, meie kliendil on aega maksta sõltuvalt kokkuleppest kuni kolm kuud,? iseloomustab Renser masinate ostu-müügiprotsessi.

Renser märgib, et endast lugupidav ettevõte ei saa lubada poollagunenud seadmetega hangeldamist. ?Ma võin sellise ju mahagi müüa, aga homme tuleb tellija ja ütleb, et masin enam ei tööta, müüsid mulle kehva riista,? selgitab ta võimalikku olukorda. ?Üldiselt vastutab seadme eest ju selle importija, siin on maine mängus ja sellega pole mõtet riskida.?

OÜ Ama-Prom Baltic president Risto Saastamoinen nendib, et arengustaadiumis Balti riikide ettevõtetel pole siiski veel võimalik tihtipeale uusi seadmeid soetada, mistõttu ostetakse oma konkurentsivõime parandamiseks päris palju ka kasutatud masinaid. ?Kontrollida tuleb, kas tööpingil on küljes plaat, kus kirjas seerianumber ja valmistamisaasta. Kui see puudub, ärge seda masinat ostke, sest kui seadmel võib esineda rikkeid või pole seda muul põhjusel enam võimalik kasutada, eemaldatakse reeglina ka seerianumber. Just selleks, et edasist müüki ja kasutamist välistada,? rõhutab Saastamoinen. TJI andmetel avastati 2003. aastal puudusi 53% juhtudel. Kõige halvem on iseehitatud masinate ohutuse tase.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing