Mets muutub laste õpetajaks

Kristel Vilbaste 11. veebruar 2004, 00:00

Meie suurim rikkus ? mets ? sai kümme aastat tagasi tagatiseks kogu siinsele rahasüsteemile. Rikkust peab oskama hoida ja selle abil tuleb teha investeeringuid. Keskkonnaministri Villu Reiljani ametisse astumise esimeseks sõnumiks oli, et metsa tuleb hakata säästlikult majandama. Kuid sageli puuduvad selleks oskused, puudub metsa hoidev mõtteviis. Hoiakuid saab aga kujundada inimeses peamiselt lapsepõlves.

17.?18. jaanuaril oli Sagadi mõisas koos Eesti Koolimetsa Ühenduse (EKMÜ) liikmeskond ? inimesed, keda ühendab metsa kasutamine õpikeskkonnana kõigi õppeainete õpetamisel. Paika pandi suunad, mille järgi mets võiks lastele õpetada, kuidas muuta stressitekitav ja vägivallatsemisele viiv kooliharidus taas avatuks ning arendavaks. ?Õige on õppida õues!? ütleb EKMÜ juhatuse esimees Mikk Sarv.

Nelja aasta eest allkirjastasid Sagadis toonane keskkonnaminister Heiki Kranich ja haridusminister Tõnis Lukas ministeeriumide ühise tegevuse kava. Selles sõnastati üheksa valdkonda, milles konkreetsete tegevuskavade alusel kavandati edasist arengut. Mõte jäi aga seisma. Nüüd tahab EKMÜ viia loodushariduse taas õigetele rööbastele ? õigemini õue.

Endisel haridusministril Tõnis Lukasel on asjade arengu üle hea meel. ?See on tore, et koolimetsandust on taastama asutud. Omal ajal isegi arutasime seda probleemi,? märgib ta.

?Keskkonnaministeerium teeb kõik mis võimalik, et keskkonnaharidus ei jääks huvihariduse tasemele, vaid saaks osaks haridussüsteemist,? kinnitab keskkonnaministri nõunik Mario Sootna.

?Kas ehitame Eesti kooliharidussüsteemi üles arvuti- või looduskesksena? Selle probleemi lahendamine näitab, milliseks kujuneb meie tulevik,? ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Ülo Vooglaid 17. jaanuaril Sagadis.

Koolimetsandusele on õla alla pannud ka omavalitsused. Nii on Lohusuu vallavalitsuses arutamisel kooli juurde koolimetsa õpetaja töökoha loomine, samuti on eraldatud esimene maa-ala, kuhu septembris istutati koolimets. ?Puud on parimad kasvatajad, nad ei tõrele kunagi õpilastega, vaid toetavad ja aitavad neid,? teab metsamehest Lohusuu vallavanem Urmas Soosalu. Lohusuulaste ettevõtmisi on asunud toetama ka metsatööstus. Stora Enso aitab 2004. aastal välja ehitada koolimaja kõrvale koolimetsamajakese. Firma on lubanud leida lastele ka puitu lendoravatele pesakastide tegemiseks.

ASi Stora Enso Mets metsandusjuhi Indrek Tusti sõnul viidi veel kümme aastat tagasi Eestist kaks kolmandikku puidust välja palgina, nüüd on metsatööstus asunud puitu vääristama. ?Kuidas see kõik käib, seda soovime ka lastele õpetada. Tahame õpetada seda, et metsa on võimalik säästlikult kasutada,? selgitab Tust.

19. jaanuaril olid keskkonnaministeeriumis koos Tallinna linnakoolide loodushariduse pärast muret tundvad inimesed. Tallinna keskkonnateenistus asub välja selgitama linnale kuuluvaid metsa-alasid, mida õpilased saaksid õuesõppimisel kasutada. EKMÜ ja Nõmme noortemaja hakkavad juhendama koole nende paikade õppeklassideks kujundamisel. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul näeb RMK võimalust kujundada mitmed Viimsi metskonna alad koolidele metsaõppeks.

Esimese eraannetusena on käimas juriidilised toimingud 4 ha suuruse metsaala kinnistamisel koolimetsana ühele Viljandimaa koolile.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing