Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Muudetud metsaseadus soosib suurfirmasid

Toomas Lemming 11. veebruar 2004, 00:00

Eesti otsus liituda Euroopa Liiduga on suurendanud firmade huvi osta Eestis maad, eriti metsamaad (nt Rootsi riigifirma Svea Skog on alustanud metsakinnistute ostu). Samal ajal on Eesti metsatööstusel probleeme kohaliku toorme saamisega. Firmade probleemide lahendamiseks tuli valitsus välja hea ideega: seadustada metsaühistu, kus ühistu liikmed saavad peale füüsiliste isikute olla ka eraõiguslikud juriidilised isikud. Riigikogu oli metsaseaduse sellise täiendusega nõus.

Eesti peremetsaomanikel on nüüd võimalus arendada ühistegevust kinnisvara- ja suurte välismaiste puidufirmadega. Firmadel on hoopis parem juurdepääs maa- ja puiduressursile. Ühistu liikmena saavad firmad jõudsalt ?innustada? peremetsaomanikke oma metsi aktiivselt raiuma või n-ö soodsalt ära müüma. Tegelikult muudetud metsaseadus lausa kohustab peremetsaomanikke firmadega koostööd tegema, sest firmad saavad nüüd nõuda enda vastuvõttu juba tegutsevaisse ühistuisse, taotleda Eesti ja ELi toetusi.

Sügisel 2002 Tallinnas peetud Euroopa põllumajanduskongressi ülddeklaratsioonis öeldakse, et Euroopa metsi majandavad peamiselt peredest eraomanikud ja selline omandivorm on säästva metsanduse seisukohalt osutunud kõige kasulikumaks. Seetõttu tuleb Kesk- ja Ida-Euroopa riikides peremetsaomanikele tagada selge omandistruktuur, õigusraamistik, võrdsed võimalused säästvaks metsanduseks ja luua sobivad ühistegevusvormid.

Ka meil on erametsaomanike ühistegevus üksjagu arenenud. 1992 asutati Eesti Talumetsa Liit, praegune Eesti Erametsaliit (EEML), millesse on koondunud valdav osa kohalikest peremetsaomanike organisatsioonidest. EEML on ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu liige ja alates 2001. a ELi riikide peremetsaomanike organisatsioone ühendava organisatsiooni vaatlejaliige, samuti 2002 asutatud Rahvusvahelise Peremetsade Liidu asutaja.

Metsaseaduse muutmisega loodi uus olukord, mis hoopis pidurdab metsanduslikku ühistegevust. Tänini on EEML suutnud hoida peremetsanduslikku kurssi, kuid edaspidi muutub see võimatuks. Kuna EEMLi liikmeskonda ei kuulu edaspidi ainult peremetsaomanikud, tuleb liidul lahkuda eelnimetatud organisatsioonidest. Peremetsanduse asemel on soodsad arenguvõimalused saanud metsamaaäriga tegelevad firmad, metsamaid ostvad puidufirmad ja metsatööstus.

Asjale lisab pikantsust see, et uueilmelised metsaühistud võivad menetleda metsateatisi - sellega on tegelenud keskkonnateenistused. Puidu- või kinnisvarafirmas töötav metsakorraldaja saab võimaluse taotleda endale metsakorraldustööde tegevusloa.

Firmade valduses oleva (endistel talumaadel asuva) metsamaa väärtus on hinnanguliselt 12 mld kr, mis teenib puidu juurdekasvuga aastas ca 350 mln. See raha on läinud maaelu arendamisest välja, vähenenud on omavalitsuste tulud. Kasum läheb kapitalifirmadele.

Metsakorraldaja Lembit Maametsa andmeil jagunevad erametsad kolme gruppi: 1/3 on kohalike, 1/3 mujal elavate elanike metsi ja 1/3 äriühingute (või variisikute kaudu äriühingute) metsi. Maametsa järgi on kõige säästlikumad kohalikud omanikud, siis mujal elavad omanikud. Äriühingute ja variisikute ostetud kinnistuil ületab raie keskmiselt kuus korda juurdekasvu, moodustades erametsade koguraiest ca 70%.

Peretalude olukord muudetakse juba enne ELiga liitumist praegusest veelgi hullemaks, pärast liitumist satuvad nad EList tuleva kapitali täiendava surve alla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing