Pankrotihaldur unistab tasuvast protsessist

Väinu Rozental 11. veebruar 2004, 00:00

Kui jätta kõrvale Maapanga ja EVEA Panga pankrotiprotsess, mille lõppedes saavad nende pankade pankrotihalduritest miljonärid, pole haldurite teenistus märkimisväärselt suur.

?Pankrotipesad on sageli enne, kui asi pankrotini jõuab, varast tühjaks tehtud,? tõdeb üheksa aastat haldurina tegutsenud Ly Müürsoo. Tema sõnul on klassikalisi menetlusi, kus on vara, mida müüa ja kus saab nõudeid rahuldada, suhteliselt harva.

?Kirjastuse Kupar menetlus on mul üle pika aja üks selline klassikaline,? räägib Müürsoo kitsukeses kabinetis tuhandete raamatute vahel laveerides. Raamatud on sisuliselt Kupra ainus vara, mille müük toob pankrotipessa raha. ?Müük on raske ja raha laekub vaevaliselt,? tunnistab Müürsoo. ?Aga see ongi halduri töö.?

Tunnipikkuse vestluse jooksul käib kolm inimest tellitud raamatutel järel ning mitmel korral jagab Müürsoo telefoni teel infot raamatute kohta. ?Möllan juba mitmendat päeva üksi, sest eelmine sekretär lahkus ning uus tegi autoavarii,? laiutab Müürsoo käsi.

Müürsoo, kes hetkel menetleb üle 30 pankrotiasja, tunnistab, et ega rohkem ei jõuakski. ?Mitmesuguste järelepärimiste tegemine ja aruannete kirjutamine ei võta suurt võhma,? räägib Müürsoo pankrotihalduri tööst. ?Põhitöö on võlausaldajatega suhtlemine.? Tavaliselt on võlausaldajad rahulolematud, sest nad on rahast ilma.

Müürsoo kinnitusel lausa elu kallale tulla pole ähvardatud, kuid pahameelt on halduri peale valatud korduvalt. ?Eriti emotsionaalsed on eraisikute pankrotid,? rõhutab Müürsoo ja lisab, et ta müüb näiteks praegu ühe inimese kodu, kus võlgnik elab veel sees.

Haldurid saavad tasu kaks korda: ajutise halduri tasu ja lõpparuandega kinnitatud lõpliku tasu. Suurte pankrotiprotsesside puhul võib kohus halduri taotlusel määrata ka igakuise tasu, mis lõpparuandes tasaarvestatakse. Lõpptasu sõltub menetluse käigus müüdud ja tagasivõidetud vara väärtusest. Kui varem oli näiteks üle viie miljoni krooni suuruse pankrotivara pealt miinimumtasu üks protsent, siis alates sellest aastast on see 2,25 protsenti. Rohkem kui 10 miljoni krooni suuruse pankrotivara pealt on tasu ülemmäär kuni 5 protsenti.

Paljudel juhtudel, eriti raugemistega lõppevates menetlustes, ei pruugi vara üldse olla ning seega jäävad haldurid tasuta. ?Olen paar korda isegi peale maksnud,? lausub kaheksa aastat pankrotihaldurina tegutsenud Veli Kraavi. ?See on halduritöö risk.? Kraavi on üks tuntumaid pankrotihaldureid, kelle kontos on umbes 80 lõpparuandega lõppenud menetlust.

Haldurid ei eita, et kehvemaid töid teevad nad siiski sageli selleks, et hellitada lootust saada hiljem kohtunikult ka paremaid pankrotiasju. ?Halduril tuleb tihti teha suhteliselt tühja ja sisuliselt tasuta tööd lootuses, et kunagi saab ta töö, mis viletsamad menetlused kuhjaga ära tasub,? räägib üks usinamaid pankrotihaldureid Martin Krupp.

Ka tuntud haldur Tiina Mitt kinnitab, et sageli on kohtunikuga justkui vaikiv kokkulepe, et sellele, kes pidevalt rämpsmenetlusi teeb, pakutakse vahel ka kopsakamaid asju. ?Ma olen viimastel aastatel teinud ridamisi menetlusi, mis raha üldse sisse ei toonud,? räägib Mitt. Samas loodab Mitt peatselt lõppeva OÜ Eswind menetlusega eelmised nigelad menetlused kuhjaga ära katta.

Tartu maakohtu kohtuniku Kersti Kerstna-Vaksi kinnitusel pole ta kunagi ühelegi pankrotihaldurile spetsiaalselt mingit menetlust hoidnud. ?Õnneks on Tartus juba tükk aega olnud vähe pankrotte, nii et erilisi rosinaid halduri poolt vaadatuna polegi,? räägib Kerstna-Vaks. ?Samas tuleb igale menetlusele lähtudes asja iseloomust leida sobiv haldur.?

Kerstna-Vaksi sõnul muutub pankrotihaldurite seltskond, kellega ta tööd teeb, pidevalt. Praegu on tal menetluses 15 pankrotiasja ja kokku tegeleb ta üheksa halduriga. ?Kuna halduritöö põhineb usaldusel, ei saa ma isikute ringi, kellega tööd teen, lõpmatuseni suurendada,? lisab Kerstna-Vaks.

Rahast rääkides on haldurid äärmiselt kidakeelsed. ?Pankrotihaldurid on isekeskis vaikiva kokkuleppe teinud, et me ei avalda oma teenistust,? tunnistab Peeter Allikvere. Ta on arvestanud, et kui aastateenistus on umbes 150 000 krooni, siis saab kõik halduritööga kaasnevad kulud kaetud ning jääb taskusse ka midagi. ?Minu teenistus on üle 150 000 krooni,? jääb Allikvere napisõnaliseks.

Seaduse kohaselt peavad haldurid esitama ametiisiku majandusliku huvide deklaratsiooni enda poolt valitud kohtu esimehele. Deklaratsioonis sisalduvad andmed pole avalikud. Samas on jõustunud kohtumäärused ja -otsused, milles halduritasud kenasti kirjas, täiesti avalik info.

Kui üksikud tipud on teeninud halduritööga aastas ka üle miljoni krooni, siis üldjuhul saavad parimad pankrotihaldurid hinnanguliselt 0,2?0,5 miljonit krooni aastas. Üks väheseid haldureid, kes pole peljanud oma 1?2 miljoni krooni suuruseid aastatulusid avalikustada, on tänaseks tegevhalduri tööst eemale tõmbunud Arno Mägi.

Haldurid ise peavad praegu kõige vingemaks tegijaks Toomas Saarmat, kes menetleb selliste tuntud ettevõtete pankrotte nagu näiteks ASA Kindlustus, AS Ilmarine, AS Eesti Lennukompanii ELK, AS Rapla Dairy ja OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus. Tuntud tegija on ka Maire Arm, kel käsil Maapanga, ASi Polaris Elu, laenukontori Safran ja Sõnajalgade firma ASi Ämälärd pankrotid.

Toomas Saarma andmeil on ta pankrotihaldurina olnud tegev alates 1996. aastast ning on lõpparuandega ära lõpetanud üle saja menetluse. ?Mingit valikut haldur teha ei saa,? kinnitab Saarma. ?Menetleda tuleb ka vähetasuvaid asju, sest kohus tahab näha ja teada saada, kuidas haldur oma tööülesannetesse suhtub.? Oma halduritöö tasudest keeldus Saarma rääkimast.

?Ei saa öelda, et pankrotihalduri töö väga sisse toob,? tunnistab ka vandeadvokaat Terje Eipre, kel hetkel käsil 11 menetlust. ?Mõistlikum on advokaadina tegutseda kui pankrotihaldurina.? Eipre sõnul ta siiski halduritööst päriselt loobuda ei taha, kuid lisab, et põhitegevus see enam kindlasti ei ole.

Kuigi usinamatel pankrotihalduritel on korraga menetluses üle 30 kohtu poolt välja kuulutatud pankrotiprotsessi, rõhutab haldurite üle järelevalvet tegev justiitsministeerium, et pankrotimenetluste suur arv ei ole näitaja, mille põhjal otsustada halduri töötulemuse üle.

?Tegemist võib olla halduriga, kelle käes on väikesed menetlused, mida kohtunikud on usaldanud vähese kogemusega haldurile,? selgitab justiitsministeeriumi avalike suhete talitusest saadetud elektronkiri. ?Hea halduri näitaja on keerulised ja suured menetlused, mille arv võib võrreldes väikesi asju menetlevate haldurite käes olevate asjadega tunduvalt väiksem olla.?

Justiitsministeerium rõhutab, et tubli haldur on see, kellel on nii kolleegide kui ka teoreetikute, kuid eeskätt kohtunike usaldus.

Pankrotihaldurite tasu senine rekord ? ligi 2,9 miljonit krooni Ookeani mõlemale haldurile ? saab pika puuga löödud pärast Maapanga ja EVEA Panga pankrotiprotsessi.

Seni on suurima tasu teeninud RASi Ookean pankrotihaldurid Arno Mägi ja Aivar Leismann, kellele määrati eelmise aasta märtsis pankrotiprotsessi lõpetanud kohtumäärusega ligi 2,9 miljonit krooni. Ookeani pankrotihaldurid suutsid seitsme aasta jooksul võita pankrotipessa 165 miljonit krooni ning kohus määras nende tasu suuruseks 1,75 protsenti pankrotivarast. Kuna Mägi ja Leismann olid juba viis aastat tagasi kätte saanud esialgse tasuna 1,8 miljonit krooni, kanti meestele mullu üle ligi 1,1 miljonit krooni.

Ookeani haldurite tulemus saab kuhjaga löödud, kui lõpevad Maapanga ja EVEA Panga pankrotiprotsessid. Tulevased ilmsed miljonärhaldurid on Maapanga pankrotihaldurid vandeadvokaadid Maire Arm ja Helmut Pikmets ning EVEA Panga pankrotihaldurid Villu Tragon ja vandeadvokaat Maidu Kaasik.

Teada on, et Maapanga vastu kaitsti nõudeid 1,3 miljardi krooni eest ja välja on makstud 55 protsenti kaitstud nõuetest ehk 715 miljonit krooni. Kui arvestada, et pankrotihaldurite tasu määramise uue korra kohaselt on üle viie miljoni krooni suuruse pankrotivara puhul tasu alammäär 2,25 protsenti pankrotivara suurusest, on Maapanga pankrotihaldureile määratav lõplik tasu kokku vähemalt 16 miljonit krooni.

EVEA Panga nõuete maht on umbes 470 miljonit krooni, tänaseks on välja makstud 65 protsenti nõuetest ning kolmas jaotisettepanek, mis on kohtusse jõudnud, näeb ette maksta veel umbes seitse protsenti. Seega võivad Maidu Kaasik ja Villu Tragon arvestada kokku vähemalt ligi kaheksa miljoni krooni suuruse tasuga.

Arno Mägi kinnitusel jäi Ookeani pankrotiprotsess talle viimaseks menetluseks. Mägi ei tee saladust, et kuna halduritöö ei taga stabiilset sissetulekut, on ta pühendunud konsultanditööle. ?Minu põhitööks on kujunenud oma õigusbüroo juhtimine ja klientide nõustamine pankroti ja maksejõuetuse küsimustes,? täpsustab Mägi. ?Samas pole ma pankrotimenetlustest lausa kõrvale jäänud ega oma kvalifikatsiooni kaotanud.? Mägi sõnul on ta mitme pankrotistunud firma, nagu näiteks Muhu Kala ja Tellisco pankrotitoimkonna liige.

Mägi tunnistab, et tal pole ka enam jõudu jätkata nii intensiivset tööd, nagu nõudis näiteks üle seitsme aasta kestnud Ookeani pankrotiprotsess. ?Oli kuid, kus meil tuli öötundegi abiks võtta,? meenutab Mägi ja lisab, et kõige koormavam oli suhelda ligi 3000 vihase meremehega, kes nõudsid saamata jäänud palka. Ookeani pankrotiprotsessis oli kokku üle 40 kohtuasja ja algatati üks kriminaalasi.

Arno Mägi kauaaegne kolleeg Aivar Leismann, kellega ta peale Ookeani on koos menetlenud mitmeid teisi pankrotiprotsesse, jätkab aktiivset halduritööd.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing