Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toetus lihtsamalt kätte

    Eesti saab ELi liikmesriigiks ajal, mil liidus on teoksil põllumajanduspoliitika reform, mille põhiideoloogia on liberaliseerimine, toetussüsteemide lihtsustamine ning muutuste järk-järguline elluviimine.
    Eestis valitsevad hoiakud ja väärtushinnangud erinevad mitmes valdkonnas euroopalikest. Hämmastav on see, et mõnede mõjukate huvigruppide arusaamise kohaselt on ausa äri ja spekulatsiooni vahel piirid väga ähmased, kusjuures mõnedes huvigruppides peetakse ELi toetusi ekslikult sotsiaalabiks. Hinnangute kohaselt võimaldavad ELi toetused ka põllumajanduses saavutada võrreldes teiste majandussektoritega samaväärse sissetulekute taseme.
    Taasiseseisvumise perioodil investeeriti põllumajandusse madala tasuvuse tõttu sisemajanduse kogutoodangu suhtes keskmiselt 2,5 korda vähem kui teistesse majandusharudesse. Põllumajanduse madal tulukus on põhjustatud põllumajandussaaduste hindade allasurumisest. Võrreldes hindadega, mis ei sisalda tootmis- ja ekspordisubsiidiume sõltuvalt toote liigist, on Eesti põllumajandussaaduste hinnatase 1,2?1,5 korda madalam. Kõige rohkem kannatasid väiketalud, kus elu ja tegevus toimus põhivarade vähenemise arvel. Nii vähenes 2002. aastal 40 ha talude suurusrühmas omakapital 22 400 krooni võrra. Kiratsevad ka keskmise suurusega ? 80 ha ? talud, kus 2002. a tehti investeeringuid ühe talu kohta keskmiselt 24 800 krooni.
    Eesti seaduste järgi on kolme liiki toetusi: arengutoetused, tulutoetused ja turuhinnatoetused. ELi põllumajanduspoliitika põhimõtete järgi makstakse põllumajandusettevõtjatele, töötlemisega ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele lisaks sellele täiendavate kohustuste täitmisega seotud kompenseerivaid toetusi, samuti sekkumisostu, eraladustamise, ekspordi-, tarbimise ja töötlemistoetusi.
    Arengutoetuste eesmärk on konkurentsivõime tõstmine ja tootmise vastavusse viimine ELi nõuetega. Arengutoetusi antakse investeeringute toetamiseks põllumajandustootmisesse, põllumajandussaaduste töötlemisse ja turustamisse, maaettevõtluse mitmekesistamiseks, kohaliku initsiatiivi toetamiseks, maaparandusse, metsamajandusse, külade arendamiseks ning nõuande ja teabelevi arendamiseks.
    Toetuse osatähtsus investeeringu mahust ettevõtluses on kuni 50% (taimekasvatusese kuni 40%) ja mittetulundusühingutele kuni 75%. Maksimaalne avaliku sektori toetus ühele ettevõtjale sõltuvalt valdkonnast on 1?4 mln krooni.
    Arendustoetus makstakse ELi arendusrahast 75% ja Eesti riigieelarvest 25% riikliku arengukava (RAK) tingimuste kohaselt. Pärast liitumist vahetab RAK välja SAPARDi. Toetuse saamise eeldus on äriplaan ning majanduslik suutlikkus tagada projekti omafinantseerimine ettenähtud mahus.
    Tulutoetuste eesmärk on tagada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase. ELi põllumajanduspoliitika põhimõtete järgi rakendatakse põllumajanduses erimeetodeid, mis võtavad arvesse põllumajandusliku tegevuse eripära, põllumajanduse sotsiaalseid, struktuurilisi ja looduslikke erinevusi.
    Esiteks ? põllumajanduse põhivarade maksumus on suur (teraviljakombainid 2?3 miljonit krooni), kusjuures suur osa neist töötab aastas 1?1,5 kuud.
    Teine, sotsiaalne ja struktuuriline erinevus seisneb väike- ja suurtalude võimaluste ja sissetulekute taseme vahes, mis on Eestis enam kui kolm korda. 2002. aastal oli netolisandväärtus ühetööjõuühiku kohta (palk + ettevõtjatulu) väiketaludes 25 400 krooni, suurtes taludes ja ettevõtetes 84 800 krooni.
    Kolmas erinevus seisneb tootmise intensiivsuse piiramises keskkonna ja inimtervise huvides. Sisuliselt on seda liiki toetused ettevõtja tulude vähenemist kompenseerivad hüvitised ja euroopalikus tähenduses nn rohelised teenused, mida põllumehed ühiskonnale osutavad. Tulutoetusi (otsetoetusi) makstakse põllumajandustootjatele ühtse pindalatoetusena 381 kr/ha ja täiendavalt põllukultuuride (tera- ja kaunviljad, põldhein külvikorras) kasvatamise eest kuni 925 kr/ha.
    Toetused on seotud kohustustega maa hooldamise suhtes ning ei ole seotud kohustusega anda kindlat toodangut. Tootja on vaba otsustama, mida on kasulik toota. 2004. aastal makstakse Eesti eelarvest lisaks sellele piimalehma kasvatamise toetust. Toetusi makstakse ELi tagatisrahast, millele lisandub makse Eesti eelarvest.
    Kompenseerivate toetuste eesmärk on tasakaalustada ettevõtluse ja keskkonnakaitse vahelisi huvisid: soodustada keskkonnasõbralike põllumajandusmeetodite kasutamist, aidata loomakasvatusega tegelevatel taludel ja ettevõtetel viia sõnnikukäitlemine vastavusse keskkonnanõuetega ning tasakaalustada erinevates majandustingimustes olevate põllumajandustootjate võimalusi: soodustada ebasoodsates majandustingimustes olevatel ettevõtjatel põllumajandusmaa kasutamist ja aidata väiketaludel säilitada tegevuse jätkamist.
    Autor: Ants Laansalu
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
VKG töötaja ostis omanikelt metallifirma ära “Tean seda ettevõtet läbi ja lõhki”
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.