Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Veejõud aitab tagada energeetika tulevikku

Madis Laaniste 11. veebruar 2004, 00:00

Hoolimata Eesti hüdroelektrijaamade kiirest arengust annavad nad võrku siiski vaid 0,4% siseriiklikult tarbitavast elektrienergiast. See tagasihoidlik panus on aga väga hinnaline Eesti energeetika jätkusuutlikkuse ja keskkonnamõjude vähendamise seisukohalt, sest taastuvatel energiaallikatel põhineb alla 1% Eesti elektritootmisest.

Enamik tegutsevatest hüdroelektrijaamadest tuli elektriturule pärast 1998. aastal jõustunud energiaseaduse muudatust, mis garanteeris nende toodetud elektrile turu võrguettevõtja ostukohustuse abil. Ka 2003. aasta juulist kehtima hakanud elektrituru seadus ei sea hüdroelektrijaamu vaba konkurentsi tingimustesse ning ostukohustus säilib seaduse järgi veel aastaid. Seadusest tulenevaid kohustusi on hüdroelektrijaama valdajal vähem kui teistel elektritootjatel. Rakendatud meetmete mõjul moodustab tänaste hüdroelektrijaamade koguvõimsus ligi 5 MW.

Kuigi hüdroelektrijaamade võimsus ja toodang tulevikus tõenäoliselt kasvab, ei mõjuta nende areng märkimisväärselt Eesti elektriturul toimuvaid protsesse. Nende toimimine Eestis on oluline riigi poolt Euroopa Liidus ja rahvusvahelises keskkonnapoliitikas võetud kohustuste ning pikaajalise elektrienergiaga varustamise kindluse seisukohalt.

Võimalike uute jaamade keskmine võimsus jääb tulevikus väiksemaks. See omakorda tõstab nende toodetava elektri omahinda ning muudab hüdroenergia tootmise arendajatele vähem huvipakkuvateks projektideks. Uute hüdroelektriliste võimsuste rajamist ei saa seada pelgalt energiapoliitika ja elektrituru seaduse ülesandeks. Kohati sumbuvad mitmed head algatused arendajate kehvade teadmiste, teiste õigusaktide kohatult karmide piirangute või kohalikul tasandil tekkinud umbusu ja planeeringuvaidluste tõttu.

Nii hüdroelektrijaamade arendajad kui ka elanikkond peab olema valmis kompromissideks. Kindlasti ei saa ühte jõge lõpmatuseni üles paisutada, samuti ei tasu loota hiiglaslikke kompensatsioone arendajalt.

Selleks, et tänased riiklikud eesmärgid muutuksid riiklikeks suundumusteks, peab energiapoliitika elluviimisel tagama kompromissideks soodsa keskkonna.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing