Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veejõud aitab tagada energeetika tulevikku

    Hoolimata Eesti hüdroelektrijaamade kiirest arengust annavad nad võrku siiski vaid 0,4% siseriiklikult tarbitavast elektrienergiast. See tagasihoidlik panus on aga väga hinnaline Eesti energeetika jätkusuutlikkuse ja keskkonnamõjude vähendamise seisukohalt, sest taastuvatel energiaallikatel põhineb alla 1% Eesti elektritootmisest.
    Enamik tegutsevatest hüdroelektrijaamadest tuli elektriturule pärast 1998. aastal jõustunud energiaseaduse muudatust, mis garanteeris nende toodetud elektrile turu võrguettevõtja ostukohustuse abil. Ka 2003. aasta juulist kehtima hakanud elektrituru seadus ei sea hüdroelektrijaamu vaba konkurentsi tingimustesse ning ostukohustus säilib seaduse järgi veel aastaid. Seadusest tulenevaid kohustusi on hüdroelektrijaama valdajal vähem kui teistel elektritootjatel. Rakendatud meetmete mõjul moodustab tänaste hüdroelektrijaamade koguvõimsus ligi 5 MW.
    Kuigi hüdroelektrijaamade võimsus ja toodang tulevikus tõenäoliselt kasvab, ei mõjuta nende areng märkimisväärselt Eesti elektriturul toimuvaid protsesse. Nende toimimine Eestis on oluline riigi poolt Euroopa Liidus ja rahvusvahelises keskkonnapoliitikas võetud kohustuste ning pikaajalise elektrienergiaga varustamise kindluse seisukohalt.
    Võimalike uute jaamade keskmine võimsus jääb tulevikus väiksemaks. See omakorda tõstab nende toodetava elektri omahinda ning muudab hüdroenergia tootmise arendajatele vähem huvipakkuvateks projektideks. Uute hüdroelektriliste võimsuste rajamist ei saa seada pelgalt energiapoliitika ja elektrituru seaduse ülesandeks. Kohati sumbuvad mitmed head algatused arendajate kehvade teadmiste, teiste õigusaktide kohatult karmide piirangute või kohalikul tasandil tekkinud umbusu ja planeeringuvaidluste tõttu.
    Nii hüdroelektrijaamade arendajad kui ka elanikkond peab olema valmis kompromissideks. Kindlasti ei saa ühte jõge lõpmatuseni üles paisutada, samuti ei tasu loota hiiglaslikke kompensatsioone arendajalt.
    Selleks, et tänased riiklikud eesmärgid muutuksid riiklikeks suundumusteks, peab energiapoliitika elluviimisel tagama kompromissideks soodsa keskkonna.
    Autor: Madis Laaniste
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.