Edastussüsteemiga liitumiseks antakse aega

Alates 1. jaanuarist 2004. peavad kõrgendatud riskiga objektid, nagu suuremad majutusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ning laste- ja sotsiaalasutused vastavalt siseministri määrusele liituma tulekahjuteate edastussüsteemiga. Süsteemi töötasid välja päästeamet, Elion ja Turvaettevõtete Liit.

Päästeameti avalike suhete spetsialist Tiit Tambi kinnitas, et enamikul koolidel, lasteaedadel ja lastekodudel puuduvad praegu signalisatsioonisüsteemid, mis võimaldaksid neid probleemideta teate edastussüsteemiga liita.

Päästeteenistuse järelevalve töötajad suhtuvad asjasse siiski mõistvalt. ?Eesmärgiks on kõrgendatud turvalisuse võimaldamine neile, kes selleks valmis on,? lausus Tambi.

?Kui objekti projektis ei ole vastava süsteemi olemasolu ette nähtud, siis trahvida ei saa. Me ei saa süsteemi paigaldamist eraldi nõuda, sest see on ehitustegevus,? väitis Tallinna tuletõrje- ja päästeameti tuleohutuse järelevalve teenistuse juhataja Ants Aguraiuja. Seni on pealinnas uue süsteemiga liitunud kolm objekti.

Nõue ATSiga liituda rakendub automaatselt kõigile vastavatavatele uutele hoonetele, olemasolevad liituvad järk-järgult. See võimaldab planeerida ka vastavaid kulutusi nii eraettevõtete kui riigi- ja omavalitsusasutuste eelarvetesse.

Päästeameti järelevalve ja kriisi reguleerimise osakonna juhataja Ivar Kaldasauna kinnitusel on enamik olemasolevaid signalisatsioonisüsteeme liidetavad, kuid paljudel lasteasutustel jt õhukese rahakotiga objektidel puuduvad signalisatsioonid üldse.

ATSi maksumus sõltub objekti suurusest, komplekti peavad kuuluma andurid, keskseade ja kellad.

Hooned liidetakse tulekahjuteate edastussüsteemiga Turvaettevõtete Liidu tegevdirektori Veikko Jürissoni sõnul kohe, kui regionaalsel päästeameti häirekeskusel on tehniline valmidus signaalide vastuvõtuks ning sidetehnilised lahendused võimaldavad objekti ja häirekeskuse vahel püsiühenduse luua. ?Praegu on liitumiseks võimalused olemas kogu Tallinna ulatuses ning Harjumaal. Piirkonda teenindab Põhja-Eesti häirekeskus,? kommenteeris Jürisson.

?Praegused ettekirjutused on signaaliks, et tuleb hakata ennast liigutama,? sõnas Tambi.

Järelevalveametnikud soovivad leppida omanikega kokku võimalikult reaalsed tähtajad, millal süsteemide paigaldamine kõne alla võiks tulla. ?Omanikud on valdavalt ise kõrgendatud turvalisusest huvitatud, sellega kaasnevad boonusena kindlustussoodustused ja vähenevad vara hävimise võimalused,? sõnas Kaldasaun.

Tulekahjude korral võib mõneminutiline hilinemine põhjustada suure materiaalse kahju. Tulekahju algusest alates süttivad ruumis viie minuti jooksul põlemisgaasid ning ruum lahvatab leekidesse.

Järelevalvel on siiski õigus rakendada sanktsioone ja vajadusel objekt isegi sulgeda, kui seal viibimine kujutab endast ohtu inimeludele.

Liilia Kuusk, Männikäbi hotelliadministraator:

Meie kasutame turvafirma Securitase teenust. Kui meie tuletõrjealarm nende keskuses endast märku annab, tuleb patrull asja koha peale uurima. Seda kahjuks ei oska öelda, millal meie asutus tulekahjuteate edastussüsteemiga liitub.

Vahur Lember, Tallinna Kaubamaja haldusjuht:

Meil on kuuma- ja suitsuandurid ning Sprinkleri kustutussüsteem. Üldiselt on nii, et kõigest, millel on sees elektroonikat, on võimalik mingi signaal kinni püüda ja see kuhugi juhtida. Lähiajal tehakse meie majas laienemise ja ümberpaiknemisega seotud muudatustest tingitult ka tulekahjusüsteeme ringi. Kindlasti vaatame üle andurite tiheduse ja paigutuse.

Tiina Limberg, Vanalinna Hariduskolleegiumi direktori asetäitja majandusalal:

Meie kooli mitmest hoonest on praeguseks renoveeritud ainult üks, Vene tänav 13/15 aadressil asuv maja. Sinna on nõuetele vastav tulekahjusignalisatsiooni süsteem renoveerimise käigus paigaldatud ja selle saab häirekeskuse süsteemiga liita.

Teised majad alles ootavad renoveerimist, kuid pean ütlema, et meid äsja külastanud tuletõrjeinspektsiooni kontroll suhtus olukorda väga mõistvalt.