Golfiväljak on tavaline sotsiaalobjekt

Artikkel ?Endine linnaametnik saab pealinna suurpargi golfiväljakute rajamiseks? on tendentslik ja sisaldab faktivigu.

MTÜ Eesti Golfiliit, mitte Tarmo Valgepea, taotleb Tallinnalt hoonestusõigust spordirajatise ehitamiseks. Saamine ja taotlemine on kaks eri asja ning saamise või mittesaamise otsustamise õigus on Tallinna volikogul. Volikogu ei ole veel andnud hoonestusõigust, vaid võimaluse EGLile teha alale detailplaneering golfiväljaku ehitamiseks tingimusel, et ala jääb avalikku kasutusse. Hoonestusõiguse saamisel on EGLile pandud rängemad tingimused kui teistele spordiobjektidele. Golfiliit peab ise korraldama objekti valmimise ja heakorra ning võimaldama soovijatele tasuta ligipääsu pargile. Sellist kohustust pole ühelgi teisel linna spordiobjektil. Kulud maksavad kinni golfimängijad. Teisi spordiojekte doteerib Tallinn igal aastal miljonite kroonidega. Golfiväljak on tavaline sotsiaalobjekt, nagu iga muu spordirajatis. Spordialaliidud ei tegele spordiobjektide opereerimisega, seda teevad spordiklubid, firmad, omavalitsused või riik.

Valgepea ei töötanud juunist 2002 Tallinna linnavalitsuses. Lillepi pargi hoonestusõiguse eelnõu algataja oli Tallinna maa-amet. Spordi- ja noorsooamet toetas eelnõu, volikogu otsus tehti novembris 2002. Huvitav, miks ei kirjutanud Äripäev siis linnametnik Valgepeast, kui ta algatas ja ehitas maksumaksja raha eest Nõmme ujula, koolidele jalgpalli- ja kergejõustikustaadionid, Lasnamäe kergejõustikuhalli, renoveeris Kadrioru staadioni... Koosolekul toimunut on kajastatud ühekülgselt: Pirita nimetud linnaametnikud vassivad ja rahvas on vastu. Koosolekul jäi minu arvates domineerima just pargi arendamist toetav pool ja seda argumenteeritult. Toodi välja kasu, mida linlased korda tehtud pargist saaksid: turvalise keskkonna ja korrastatud maastiku, uusi pargi kasutusvõimalusi: jooksu-, ratta-, jalutus- ja suusarajad. Vastaste argumendid olid: inimesed ei pääse enam läbi pargi poodi ja bussipeatusesse, hakkavad pallidega pihta saama, hävineb looduskeskkond. Nende küsimuste lahendamist nõudis juba volikogu detailplaneeringult.

Golf on elitaarne? Eestis on golfi mängutaseme eksami teinud ca 600 inimest, neist aktiivseid harrastajaid on täna 380. Golfi massilisust Eestis on piiranud ala uudsus ja seni üks golfiväljak. Pirita väljaku eesmärk ongi ala rahva sekka toomine. Golf Eestis ja maailmas on klassikaline rahvasport - saada hea tuju ja tervis. Nt Soomes oli 2003. a registreeritud golfareid 99 418, Rootsis 593 872, maailmas üle 55 miljoni. Golfiväljakuid on Soomes 103, Rootsis 461. Millisel spordialal võib veel nimetada nii palju spordirajatisi ja harrastajaid?

Väide, et keegi peab golfi perspektiivikaks ärivaldkonnaks, on geniaalne. Miks ei näe me siis noores kapitalistlikus Eestis hulgaliselt golfiväljakuid, vaid investeeritud on teistesse valdkondadesse? Sest Eestis on peale suve ka külm ja pime sügis, talv ja kevad. Mängimise aeg on oluliselt piiratud: kulud on, aga käivet ei ole! Pirita väljak tuleks avatud Pay and Play tüüpi, tasuta harjutusalaga, mitte kinnine klubiväljak.

Artikli lõpp on pärl: kui Lillepi park eravaldusesse läheb, siis olge valvsad, tallinlased, homme võetakse teilt ära ka Kadrioru park.

Autor: Tarmo Valgepea