Hinnad tõusevad ELis sissetulekute kasvades

Eesti üldise hinnataseme edasist muutumist hakkab mõjutama see, kuidas muutub Eesti suhteline sissetulekute tase. Viimase määrab omakorda Euroopa Liiduga liituvates riikides aset leidva catching-up protsessi ulatus.

Kreeka ühines Euroopa Liiduga (EL) 1981. aasta alguses - Portugal ja Hispaania 1986. aasta alguses. 1980. aastal oli Kreeka suhteliste sissetulekute tase võrreldes ELiga 55% ja 1985. aastal Portugali ja Hispaania suhteliste sissetulekute tasemed vastavalt 52 ja 69%. Kui nimetatud seos jääb kehtima ka edaspidi, siis peab ka Eesti suhteline sissetulekute tase olema viie aasta pärast lähedane 50%-le ELi omale.

Seega võib ELiga ühinemise korral (isegi võtmata arvesse sissetulekute kasvu väliseid mõjureid - näiteks tollibarjääride kadumist) oodata Kreeka, Portugali ja Hispaania analoogia alusel Eesti suhteliste sissetulekute taseme kokku ca 25%-list kasvu (36%-lt 45%-le), mis toob endaga kaasa ca 15%-lise suhtelise hinnataseme kasvu (60%-lt 70%-le ELi omast).

Samas eksisteerib tooteid ja varasid, mille hinnatase jääb täna selgelt alla sellele, milliseks ta kujuneb tegelikul Euroopa Liiduga liitumisel. Üheks näiteks on siin suhkru hind, mille praegune madalam tase Eestis tõotab edaspidist kiiret tõusu, mil omakorda võib olla küllalt oluline mõju ka üldisele inflatsioonile.

Teiseks näiteks, kus turg ilmselt pole veel arvestanud Eesti peatse liitumisega, on väljaspool suurlinnu (Tallinn, Tartu, Pärnu) asuvad elamispinnad, mille kvaliteediga kaalutud suhteline hinnatase ei jää suurelt alla mitte üksnes Euroopa Liidu vaesematele liikmetele, vaid ka Eestiga sarnase sissetulekute tasemega kandidaatriikidele (Poola, Slovakkia). Sama lugu on maa hinnaga.