Lubame inimesed siiski tagasi mere äärde

Ornitoloog Mati Kose andis oma artiklis (vt - Lõpetame käputäie padukapitalistide terrori) halvustava hinnangu rannakülade sadamatele. Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimehena olen kohustatud lisama täiendava arvamuse sadamate kasutuse kohta.

- Sadamate arengust on huvitatud kümned tuhanded inimesed. Liiduga on ühinenud pea kõik mereäärsed vallad ja sadamad.Meie head koostööpartnerid on Eesti Kalurite Liit, Mereturismi Assotsiatsioon, ühendus Hoia Eesti Merd, kalurite ühingud, jahtklubid. Seega võib kindlalt väita, et sadamate arenendamine ei ole käputäie padukapitalistide ettevõtmine.

- Sadam ei ole kõrtsi- ega laaberdamiskoht, kus terroriseeritakse ornitoloogi väitel loodust ja suuremat osa ühiskonnast. Sadam on rannaküla süda ja peab ka jääma rannaküla tõeliseks südameks, kus on ruumi nii kaluripaatidele, külaelanike veesõidukitele kui külaliste jahtidele, riigiametitele (piirivalve, toll, merepäästejaamad). Sadamate juurde kuuluvad kalamüügipunktid, -suitsutusahjud, kiigeplatsid, kultuuriasutused, majutuskohad, söögitoad ja ka külakõrtsid.

Rannaelanikul peab olema võimalus oma kodu ligidal veesõidukit hoida, nii nagu see on võimalik mujal maailmas. Paadiomanik, kelle kodukülas puudub sadam, on nagu automanik, kes peab oma autot hoidma mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvas garaazis.

- Rannakülade kultuuripärandi teadvustamine. Märgiksin Sõru Rannakultuuri Muuseumi, eestvedaja EVSL juhatuseliige Heller Sööl; Käsmu Meremuuseumi, mida peab EVSL juhatuse liige Aarne Vaik. Kosel soovitan külastada Sõru sadamas toimuvaid üritusi ja Käsmu rannal Aarne Vaigu korraldatud muinaseesti päevi, käsitöölaagreid ja teatrietendusi. EVSLi liikme Mart Saarso initsiatiivil korraldati ümbermaailmareis. Rein Meriranna vedamisel toimuvad üritused Toila sadamas. Või Leo Filippovi tegevus Saaremaa külaelu arendamisel ja palju teisi häid ettevõtmisi.

Teisi sõnu - Eesti ühiskonnas on meri, inimesed ja sadamad alati kokku kuulunud.

- Linnavurled ja linnalumpen. On arusaamatu, kuidas saab nimetada külasadamate valdajaid linnalumpeniks ja linnavurledeks. Kuidas maainimesed kutsuvad ja hindavad looduskaitseaktiviste, võiksid nad aga lugeda maakondlikest lehtedest ja Maalehest. Enne kui inimesi milleski süüdistada, tuleks eelnevalt uurida nende tausta.

- Lubame inimesed siiski mere äärde tagasi. Me ei riku loodust, meie hulka ei kuulu ühtegi kütuseärimeest, nagu on väidetud. Samas pole meil midagi ärimeeste vastu - Eestile on vaja nii looduskaitsjaid kui ärimehi. Ainult jõukas riik saab arendada looduskaitset ja sadamaid.

On vaja unustada okupatsiooniaeg, kui eestlastele sisendati , et mererannik on elukeskkonnaks ainult loomadele ja lindudele. Merelt saabunud võõras ei ole vaenulik element ja sadamate taastajad on täisväärtuslikud rannaelanikud.