Tööotsija muutub kaitsetumaks

Rando Tooming 12. veebruar 2004, 00:00

1. maist võib potentsiaalne tööotsija praeguste kokkulepete kohaselt viide riiki ? Rootsi, Taani, Iirimaale, Hollandisse ja Ühendatud Kuningriiki omal käel tööd otsima suunduda. Tööluba neis riikides enam ei küsita.

Alates 1999. aastast inimesi Suurbritanniasse ja Iirimaale tööle vahendanud personaliotsingu agentuuri M-Partner arendusjuhi Sabina Trankmanni sõnul teeb töölubade kaotamine vahendustegevuse tunduvamalt lihtsamaks.

Samas kaob tööleminejate jaoks ära väga oluline garantii. Välismaale tööleminemisega seni kaasnenud süsteem kehtib mai alguseni. Tööandja peab looma töökoha, taotlema tööhõiveametist tööloa, faksima selle koopia vahendusfirmasse, tutvustama töösoovijale tingimusi jms.

Iirimaal Bed & Breakfast tüüpi majutuskohas aasta töötanud Kristi Läänesaar ütles, et tööloa vormistamine oli tema tööandjale küllaltki kallis lõbu ning iirlased üldiselt ei pea lepingute sõlmimist vajalikuks. ?Pidime abikaasaga üsna järjekindlalt peale käima, et saaksime seal ametlikult töötada,? meenutas Läänesaar, mainides ühtlasi, et neil vedas tööandjaga väga.

?See, kas viitsitakse kõige selle pärast vaeva näha, näitab vahendusfirmale üsna ilmekalt, kas tööandja võtab asja tõsiselt. Tööluba on piisav garantii ja aseaine töölepingule,? lausus Trankmann, kes soovitab tungivalt ka pärast 1. maid 2004. tööle minna ainult läbi usaldusväärsete agentuuride.

Esialgu vaid Iiri tööturu asutusega sidemeid omava Eesti Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson rääkis, et välismaale tööle siirdujate teemaga on siiani vähe tegeletud. ?Võimalikke partnerlusskeeme oleme arutanud brittide ja hollandlaste ja rootslastega,? loetles Ilisson.

?Siiani pole ühegi läbi meie välismaale tööle läinud inimesega suurt probleemi olnud. On esinenud indiviide, kes pole ise tingimustega rahul olnud, võimalusel oleme neid aidanud,? rääkis Trankmann, kelle sõnul osa kliente tulevad vahendusfirmasse veendumusega, justkui oleks piiri taga mingi imemaa, kus tuleb töötada ainult moepärast. Paljud ei anna endale aru, et palk on kõrgem kui kodumaal, kuid elu samuti kallim.

Meedias vahendatud paksudes värvides õuduslood värvatutest, kelle tööandja kohapeal kupeldajaks või orjapidajaks osutus, vihastavad arendusjuhti tõsiselt. ?Kelle süü see on, et vabatahtlikult seadust rikutakse? Inimese isikliku lolluse eest ei saa ka riik vastutada,? kurjustas Trankmann.

Ilisson soovitas samuti hoiduda enda sidumisest hõlptulu lubavate ümbrikupalkade ning teiste illegaalsete rikastumisvõimalustega. ?Sealt on lühike samm selleni, et otsustamine töötaja sammude üle delegeeritakse kellelegi kolmandale, kes tavaliselt on seotud kuritegeliku kontingendiga.?

Välismaale töölemineja turvalisus algab vahendajate sõnul temast endast.

?Täieliku garantii andis teadmine, et saan nii Iirimaal kui Eestis murega pöörduda ükskõik millisesse instantsi,? kinnitas Läänesaar.

See, et mitte mingil juhul ei tohi passi käest anda, on müüt. Tihti peab tööandja võtma töötaja passi ja viima immigratsiooniametnikule elamisloa saamiseks. Kirjeldatud tegevus on täiesti legaalne.

Kõige halvem üllatus tabas Läänesaart hoopis Eestis, kui Iirimaal teenitud miinimumpalgast kopsaka summa kohalikule maksuametile pidi loovutama.

Ilisson soovitab riskide hajutamiseks enne välismaale siirdumist eri allikatest kõikvõimalikku taustainformatsiooni hankida. ?See on vajalik eelkõige omal käel tööleminejatele. Kui meie konkursi kuulutame, võtavad tööturu asutused tööandjate tausta kontrollimise enda peale. Lähiajal püüame kõigi Euroopa Liidu riikide tööturu ja maksusüsteemide kohta tööturuameti koduleheküljele paketid välja panna,? lubas Ilisson.

  • Sabina Trankmann, M-Partner OÜ arendusjuht, tööjõu vahendaja:
    Tööturu avamine soodustab mõlemapoolset väärtegevust. ELis hakkab tööd otsima hulk inimesi, kelle agentuurid seni välja on praakinud ja kes tegelikult suunduvad välismaale hõlpelu otsima. Nn ?laia profiiliga spetsialistid?, keda ilmestab ülim naiivsus. Personaliotsijad on küünikud ? jagame inimesed headeks ja halbadeks. Halvad on tüüpilised naiivsevõitu logardid, kellega kusagil midagi peale hakata ei ole. Mõni on elanud Eestis kolmkümmend aastat ja pole suutnud ühtegi keelt korralikult selgeks õppida.

Teiselt poolt saabub mingil hetkel turule tööjõudu värbama hulk ebakorrektseid tööandjaid, kelle eesmärk on selliseid õnneotsijaid võrku püüda. Üsna tõenäoline, et tööandjate vääriti koheldute arv muutub lähiaegadel senisest mõnevõrra suuremaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:11
Otsi:

Ava täpsem otsing