Hansa kasumi kasvu kärpis odav laen

Annika Matson 13. veebruar 2004, 00:00

Hansapank tõi uudised kavandatust viis päeva varem börsile, sest majandustulemused varem kokku saanud emafirma Swedbank kartis infoleket. Hansapanga finantsdirektor Kristina Siimar ütles, et tavaliselt on ka neil tulemused koos järgmise kuu viiendaks kuupäevaks.

Hansapanga puhaskasum kasvas möödunud aastal 9%, 2,05 mld kroonini. Analüütikud ootasid keskmiselt Hansapanga puhaskasumiks 2,12 mld krooni. Selle tulemusega on Hansapank Eestis esimene firma, kes on teeninud üle kahe miljardi krooni puhaskasumit.

Siimar ütles, et intressimarginaali ehk laenutulu langust on oodata ka edaspidi. ?Loodan, et näitaja ei kuku sel aastal 3 protsendipunktist allapoole,? ütles Siimar. Ka eelmisel aastal ennustas pank intressimarginaali langust, aga mitte nii kiiret, kui see tuli. ?Et jätkuvalt kasvada, peab madalale intressimarginaalile olema vastu panna piisav mahu kasv,? ütles Hansapanga Eesti peadirektor Erkki Raasuke. Skandinaavia pankade intressimarginaalid on 1,6 ja 1,8 protsendipunkti vahel.

Pank usub, et sel aastal laenuportfelli üldine kasvutempo mõnevõrra aeglustub, seda eriti Eestis, kus oodatakse kahekohalist kasvu. Raasuke kommenteeris, et tulevikus Eesti eraisiku laenuvõime alaneb, laenuvõtjad on senisest nõrgemad ning äri kvaliteet madalam. Siimari sõnul on selle aasta esimeses kvartalis oodata mõnevõrra väiksemat krediiditulu. Eluasemelaenude kasvutempo jätkub Siimari sõnul Lätis ja Leedus, kus oodatakse enam kui 30% kasvu.

Praegu on Hansapangal Balti riikides 2 miljonit pangakaardiklienti. Siimari sõnul toetab panga tulude kasvu ka sel aastal pangakaartide laialdasem levik ning aktiivsem kasutamine. Samas jääb Siimari ütluste kohaselt aasta esimeses pooles teenustasutulu kasv tagasihoidlikuks seoses nende kõrge tasemega 2003. aasta esimesel poolel. Küsimuse peale, kas teenustasud seoses Euroopa Liitu minekuga tõusevad, vastas Raasuke: ?Nii ja naa?. Tema sõnul alanevad euroliidu-sisesed maksed. Millised teenustasud suurenevad, ta täpsemalt ei kommenteerinud.

Leedus sai Hansapank neljandas kvartalis 3 miljoni krooni suuruse kahjumi, kulusid kasvatas 20 kontori sulgemine ning inimeste koondamine ja investeeringud teise pensionisamba käivitamisse.

Hansapank arvas Leedu panka LTBd ostes, et saab kehva panga kiiresti kasvaval turul, aga said suhteliselt hea panga aeglaselt kasvaval turul. ?Läksime ostma parema jala botikut, aga saime vasema jala oma,? kommenteeris Leedu panga ostu Raasuke. Ta lisas siiski, et kaup oli kokkuvõttes õiglane ja aus.

Kõige kiiremat kasvu on Hansapanga grupis näidanud Venemaa liisinguüksus. Siimari sõnul oodatakse sel aastal Venemaa portfelli 50 miljoni USA dollari suurust kasvu 300 miljonile dollarile. Pank on juba 1,5 aastat sondeerinud Venemaa turgu, et teha seal midagi enamat, kui liisingfirma, ütles Siimar. ?Pikaajalises perspektiivis võiks see olla pangandus, kuna eraisikupangandus teeb seal alles esimesi samme,? ütles ta ning lisas, et hetkel siiski mingeid plaane paigas pole.

- Suprema soovitavab Hansapanga aktsiat osta, Ühispank, Erste Bank ja ING andsid soovituse ?hoia?.

- Hollandi suurpanga ING analüütik David Nangle langetas jaanuari keskel Hansapanga ?osta?-soovituse ?hoia?-soovituseks ning määras hinnasihiks 22,7 euro asemel 22,5 eurot.

- Nii Eesti kui ka välismaa analüütikud ootasid Hansapangale keskmiselt 2,115 mld krooni (135,2 mln euro) suurust kasumit. Hansapank teatas eile hommikul, et teenis 2003. aastal 2,05 mld krooni (130,9 mln euro) suuruse puhaskasumi, mis on 2002. aastaga võrreldes 9% kasv.

- Suprema analüütik Ivars Bergmanis ootas Hansapangale 135,1 miljoni euro (2,1 mld kr), ING ekspert Nangle 133,4 miljonit euro (2,1 mld kr) ja Austria panga Erste Bank analüütik Grzegorz Zawada 137 miljoni euro suurust puhaskasumit. ?Kui võrdlen Hansapanka teiste Kesk-Euroopa pankadega, on ta siiski hea investeering,? ütles Zawada.

- Ühispanga analüütiku Sander Danili sõnul on Hansapanga hind juba sel tasemel, et investoritel osta enam ei soovita, küll aga hoida. Danili sõnul oli Hansapanga kasum tema ootuste lähedal, kasvud riigiti olid aga ootustest paremad.

- Hansapank Eesti peadirektor Erkki Raasuke ütles eilsel pressikonverentsil, et pangal ei ole hetkel kavas muuta oma dividendipoliitikat ning nõukogule tehakse ettepanek maksta dividendideks 30% puhaskasumist.

Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses lahkusid Leedu Hansabankasest järjest juhatuse esimehed, sest teistest firmadest pakuti suuremat palka.

?Leedu Hansabankase juhid lahkusid ametist, kuna nende palk ei vastanud Leedu tippjuhtide tasemele,? ütles Hansapank Eesti peadirektor Erkki Raasuke.

Tema sõnul on Leedus hoopis teistsugune palgapoliitika kui Eestis. ?Leedu tippjuht saab juhatuse teistest liikmetest kuni neli korda rohkem palka,? ütles Raasuke. Samas lisas ta, et sealne keskastmejuht saab jälle kordades vähem kui Eesti ametivend. ?Ses osas sarnaneb Eesti juba täielikult Põhjala riikidele, kus nii drastilisi palgavahesid pole,? märkis Raasuke.

Eelmise aasta septembris Leedu Hansabankase juhatuse esimehe kohalt lahkunud Arunas Siksta sai Raasukese sõnul väga atraktiivse pakkumise Leedu Telekomilt. Tema mantlipärija Darius Nedzinskase ostis koos meeskonnaga ära Leedu energiavõrk VST.

Raasukese sõnul vaadatakse hetkel Leedus üle palgapoliitikat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing