Palace kaotas kasutusloa

Peeter Raidla 13. veebruar 2004, 00:00

Savisaar seadis nõupidamisel otsuse vastuvõtmise sõltuvusse linnavalitsuse koalitsiooni püsimisest, kinnitas Äripäevale üks nõupidamisel viibinutest, kes eelistas siiski anonüümseks jääda.

?Kuidas on võimalik jõuga midagi linnavalitsuses läbi suruda?? pareeris süüdistusi keskerakondlasest abilinnapea Toomas Vitsut. ?Otsusele eelnes ligi kaks tundi kestnud vaidlus, mille tulemusena jõudsime konsensusele ning otsustasime õigusjärgset omanikku esindava vandeadvokaat Viktor Kaasiku vaide rahuldada.?

Reformierakonna abilinnapead Margus Allikmaa ja Peep Aaviksoo ütlesid, et otsusega nõustudes tugineti eeskätt linnavalitsuse tellitud õiguslikule hinnangule. ?Kõik teadsid, et igasugune otsus on halb ja et see tekitab emotsionaalset vastukaja,? tõdes Aaviksoo. ?Meile kinnitati, et vaatamata kasutusloa tühistamisele võib hotell rahulikult edasi tegutseda,? lisas Allikmaa.

Vitsut osutas Aivar Pilve advokaadibüroo juriidilisele hinnangule, mille kohaselt ei tähenda kasutusloa tühistamine automaatselt ka hotelli tegevusloa vaidlustamist.

?Oli selge, et kui me kasutusluba ei tühista, siis tõmbame oma esindajalt kohtuvaidlustes tabureti alt,? nentis Vitsut.

Aivar Pilve kinnitusel tugineb tema büroo hinnang täielikult omal ajal kehtinud seadustele, mis hotelli Palace ümberehituse ja kapitaalremondi toimumise ajal kehtisid, ning millest lähtuvalt on ka jõutud järeldusele, et kasutusluba tuleb tühistada. Pilve sõnul tähendab kolmapäevane linnavalitsuse otsus kasutusloa tühistamist vaid hotelli selle osa suhtes, mis on juurde tekkinud aastail 1988?1989 tehtud ehitustööde käigus. Ülejäänud osa, nii 30ndate keskel kerkinud põhihoone kui ka 50ndatel rajatud tiibhoone suhtes kehtib aga kasutusluba tema sõnul edasi.

Küsimusele, kas kasutusloa tühistamisele võib järgneda ka tegevusloa äravõtmine rahvusvahelisse ketti kuuluvalt hotellilt, vastas Pilv: ?Kui isegi keegi esitab sellekohase taotluse, ei hakka linn seda arutama enne, kui pole hoone tagastamise suhtes jõustunud kohtuotsust.?

Hotelli praeguse omaniku Finest Palace?i ja rentniku Scandic Hotels Eesti esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher ütles linnavalitsuse otsust kommenteerides, et see oli tema jaoks ootamatu ja juriidiliselt ka vastuvõetamatu.

Vandeadvokaat Viktor Kaasik ütles eile kommentaariks vaid seda, et ta ei soovi Äripäeva ajakirjanikuga rääkida. Kümme päeva tagasi kinnitas ta aga Äripäevale: ?Keegi ei ole väitnud, et hotell Palace oleks ebaseaduslik majutusasutus, selle üle ei vaielda.?

Toomas Vaher on erineval seisukoha: ?Linnavalitsus asus oma kolmapäevase otsusega kaitsma seisukohta, justkui kuuluks kapitaalehituse käigus tehtu lammutamisele. Lõviosa sellest, mis lubab vaidlusaluses hoones hotelli pidada, on valminud just vaidlustatud kapitaalehituse käigus. Majutus- ja toitlustusasutusele välja antud tegevusluba tugineb ju kasutusloale ja kinnitab, et kõik ohutusnõuded on täidetud ning ehitis on kasutamiseks kõlbulik. Küsida võiks ka nii: kui oletada, et keegi esitab linnavalitsusele kaebuse, nõudes Palace?i tegevusloa kehtetuks tunnistamist, sest hoonel kasutusluba ei ole, siis kuidas peaks linnavalitsus sellele reageerima??

Edgar Savisaarelt ei õnnestunud eile kommentaari saada. Raepressi juhi Toomas Raagi sõnul kulub paarile küsimusele vastamiseks vähemalt päev. Varem on Savisaar öelnud, et on Palace?i ümber käivas vaidluses tegutsenud vaid järjepidevuse huvides: ?Kui ma kedagi olen toetanud, siis on see minu eelkäija linnapea ametikohal Tõnis Palts. Tema juhitav linnavalitsus võttis 2001. aastal vastu vaidlusaluse tagastamisotsuse. Meie kaitseme seda seepärast, et leiame, et linnavalitsuse tegevuses peab olema järjepidevus, sõltumata sellest, kes on parajasti linnapea.?

  • ?Edgar Savisaar surus selle tahte jõuliselt läbi. Reformierakonda kuuluvad abilinnapead astusid sellega üle erakonna Tallinna piirkonna juhatusest, kes ei olnud neile selleks mingit volitust andnud. Mitte mingil juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus Reformierakond oleks pidanud praeguse linnavalitsuse säilimise nimel järeleandmisele minema. Just sellepärast ma piirkonna juhatusest välja astungi, sest ma ei taha olla kaasosaline poliitilises mängus, mis pooleliolevas kohtuvaidluses soosib selgelt üht osapoolt ehk siis Viktor Kaasikut,? põhjendas endine Tallinna abilinnapea ja praegune Riigikogu liige Rein Lang oma eilset sammu.

Scandic Hotels Eesti tegevjuht Toomas Sildmäe ütles, et tema sai linnavalitsuse kolmapäevasest nõupidamisest teada 26 tundi enne selle algust, kui temani jõudis Scandicu esindajale Toomas Vaherile käsipostiga toodud kutse. Et sellist kiirkutset peeti ebakorrektseks, jättis Scandicu esindaja nõupidamisele minemata. Samasuguse otsuse tegid ka Blomdahli esindaja Viktor Kaasik ning linnavalitsust esindav Aivar Pilv.

Abilinnapea Margus Allikmaa kinnitas teisipäeval, et talle teatati vaid nõupidamise kellaaeg, ei midagi muud.

Abilinnapea Toomas Vitsuti eilsete sõnade kohaselt olevat aga algusest peale selge olnud, et nõupidamisel tuleb jõuda otsuseni.

Nii muutuski algselt nõupidamisena väljakuulutatu järsku linnavalitsuse jätkuistungiks, kus võeti vastu konkreetne otsus ? tühistada Palace?i kasutusluba.

Eelmisel aastal Tallinna ringkonnakohtu määratud ekspertiis, mille ülesandeks on teha kindlaks õigusjärgsele omanikule kuuluv seaduslik osa hotellist Palace, peaks praegustel andmetel valmima 16. veebruariks. Alles seejärel, kui valmiva ekspertiisi alusel on olemas ka jõustunud kohtuotsus, saab selgeks põhiküsimus ? kas linnavalitsuse omaaegne otsus tagastada 69% praegusest hotellist Palace oli seaduslik või mitte.

Seni tehtud kolmest ekspertiisist vaid üks, nüüd juba endise keskerakondlase Toivo Rattasepa Finantsplaneerimise OÜ tehtu on määranud tagastatavaks osaks 69%. Kaks ülejäänud ekspertiisiakti on kinnitanud, et tagastamisele kuuluv osa moodustab praegusest hotellist vaid 13?31 protsenti.

Ka linnavalitsust esindav vandeadvokaat Aivar Pilv nentis, et linnavalitsuse tagastamisotsus on muudetav vaid siis, kui jõustunud kohtulahend kinnitab uue protsendi. Kui aga tagastatav osa moodustab alla 25 protsendi, tekib täiesti uus olustik. Samas üks senistest ekspertiisiaktidest, osaühingu E-Konsult poolt antu, just seda väidabki.

Kasutusloa tühistamine annab aga Viktor Kaasikule kätte tugeva trumbi. Kui oletada, et 80ndate lõpus tehtud kapitaalehituse käigus jäi tõepoolest mõni seadusega ettenähtud allkiri kuskile panemata ning ka kohus on sama meelt, siis laieneb tagastatava vara protsent, olgu tas siis 69 või mõni muu suurus, ka sellele osale, mis rajatud ENSV aastail. Just seda püüabki Kaasik linnavalitsuse abiga tõestada. Teisisõnu saaks õigusjärgne omanik tagasi mitu korda rohkem vara, kui tema isa enne Teist maailmasõda oli lasknud ehitada, ning tekiks õigus kümnetele miljonitele lisakroonidele, mida oleks võimalik hotelli praeguselt omanikult hüvituseks nõuda.

Õigusjärgse omaniku Tiio-Helve Blomdahli ja Scandic Hotels Eesti vahelises vaidluses on juba olemas üks lõplik riigikohtu lahend, pärit 23. jaanuarist 2004, mis jättis õiguse Scandicule ja kinnitas, et praegune rendileping hotellihoone kasutamiseks on seaduslik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing