Pere kõik autod ühele nimele

Tõnu Tramm 13. veebruar 2004, 00:00

Üha enam leidub peresid, kes saavad endale lubada mitut autot ja reeglina saab teise auto kasutajaks naine, esimene on mehe nimel. Näide elust enesest: peres olev 1,8-liitrine Mazda 626, millel võimsust 74 kW, on mehe nimel, pereisa pole kunagi ühtegi avariid põhjustanud ning tema isiklik liikluskindlustuse riskikoefitsient on ajapikku tiksunud miinimumini ehk 0,4ni. Tema Mazda kindlustusmakse on 1200 krooni aastas. Pere elujärg paraneb ning ka naisele ostetakse samasugune auto. Temal aga riskikoefitsient puudub ning kindlustusfirma määrab talle esimesel aastal koefitsiendiks 1,2. Ehkki autod on ühesugused, hakkab naine maksma oma auto eest liikluskindlustust aastas 3500 krooni, ehk 2300 krooni rohkem kui mees. Mõistagi paneb see pereisa kukalt kratsima ning soodsamaid lahendusi otsima.

Lahenduseks on kaks varianti: vormistada ka teine auto mehe nimele või sõlmida omavaheline rendileping. Ehk kui naine ostab endale auto, saab ta rentida seda mehele ja volitada teda rendilepingus sõlmima ka oma koefitsiendi alusel liikluskindlustuslepingut (juhul kui mees on kantud kasutajana tehnilisse passi). Praegu aktsepteerivad enamik kindlustusseltse kahe eraisiku vahel sõlmitud lihtkirjalikku rendilepingut. Mõlema variandi puhul tuleks ka naise auto koefitsiendiks 0,4 ja pere säästaks aastas ligi kaks ja pool tuhat krooni.

Tõsi, mehe ja naise sõiduoskused ei pruugi olla sugugi võrdsed ning piisab ühest naise süü läbi tekkivast avariist, kui sellel autol kehtiv liikluskindlustuse koefitsient korrutatakse läbi 1,5ga ning selle eest tuleb hakata maksma aastas 600 krooni rohkem. Kui naise auto oleks aga tema nimel ja liikluskindlustusleping oleks sõlmitud tema riskikoefitsienti silmas pidades, pidanuks hakkama edaspidi maksma koguni 1800 krooni aastas rohkem ning aastamakse ulatuks pärast õnnetust juba üle 5000 krooni.

Ka liisingfirmade puhul sõltub riskikoefitsient konkreetsest auto kasutajast ehk rentnikust, mitte pole kõigil liisingfirmadel ühtmoodi 1,2, nagu oli ekslikult kirjas 30. jaanuari Äripäevas. Varem kehtis liisingsõidukitele üks ja sama koefitsient, mida muudeti iga aasta 1. jaanuaril. Nüüd sõltub see ka rentniku riskiastmest.

  • Priit Helm, Balti Kindlustusmaakleri OÜ Sõidukikindlustuse projektijuht :
    Kui auto on eraisiku nimel ja teine inimene on kasutajana passis, kas siis saab teine kasutaja sõlmida liikluskindlustust oma koefitsiendiga?

Kasutaja koefitsiendiga liikluskindlustust sõlmida ei tohi. Riskikoefitsient leitakse kas kindlustusvõtja (kelleks on seaduse järgi sõiduki omanik) või sõiduki kasutamisel rendilepingu (kasutus- või kapitalirent) alusel, rentniku järgi. Ka rendilepingu puhul tuleb koefitsient võtta rentniku (isiku, kes on sõlminud rendilepingu) mitte tehnilises passis oleva mõne muu kasutaja järgi.

Kas üks eraisik saab rentida teisele autot klausliga, et volitab enda eest kindlustust sõlmima rentniku koefitsiendiga?

Teoreetiliselt on see võimalik, kui nende vahel sõlmitud leping on käsitletav rendilepinguna (kasutus- või kapitalirent) ja kui selle tähtaeg ei ole lühem kui kuus kuud. Lisaks peab rentnik olema sõiduki registreerimistunnistusel märgitud kasutajana ning rendilepingus peab olema sätestatud rentniku kohustus sõlmida liikluskindlustuse leping. Kui eelnimetatud nõuetest on mõni täitmata, tuleb koefitsient võtta sõiduki omaniku järgi.

Kas isiku koefitsient puudutab kõiki marki liiklusvahendeid (auto, traktor, mootorrattas)?

Jah, koefitsient puudutab kõiki sõidukiliike. Kui määratlust ei ole, leitakse lepingu sõlmimisel koefitsient kindlustusvõtja omandis olevate sõidukite ja kindlustusvõtja renditavate sõidukite suhtes kehtivate riskikoefitsientide keskmisena. Määratlus on nn ootel koefitsient, mis kehtib kuus aastat pärast sõiduki võõrandamist ja määratlust on võimalik kanda ainult sama liigi sõidukitele. Ehk kui inimesel oli auto, mille ta kaks aastat tagasi maha müüs ja nüüd ostab traktori, saab selle koefitsiendiks 1,2. Kui ta ostab aga enne kuue aasta möödumist uue auto, jätkub koefitsient sealt, kus ta pooleli jäi.

Kas isiku riskikoefitsient jääb ühesuguseks sõltumata sellest, mitmes sõiduk see tal on?

Jah, kindlustusvõtja koefitsient leitakse iga tema omandis oleva sõiduki suhtes eraldi, seega ei sõltu see sõidukite hulgast. Ostes teise auto, saab see sama koefitsiendi, mis oli esimesel autol. Kui ühe autoga juhtub avarii, siis selle koefitsient korrutatakse läbi 1,5ga. Kui ta ostab kolmanda auto, siis selle koefitsiendiks saab juba tema kahe varasema auto keskmine koefitsient.

Riskikoefitsiendi väärtused on vahemikus 0,4 kuni 3,2. Kui isikul ei ole kehtivaid koefitsiente ja puuduvad ka määratlused, on esmaseks koefitsiendiks 1,2. Kui aasta jooksul ei ole põhjustatud liikluskahju ja kindlustuspoliiside kehtivuspäevade summa on vähemalt 182 päeva, siis kindlustusvõtja riskikoefitsienti alandatakse, korrutades seda 0,8ga. Kui tekitatakse liikluskahju, siis korrutatakse koefitsient 1,5ga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing