Sündinud tulest, maast ja veest

Juba ürgaja inimene avastas, et teatud temperatuuril tekib savist uus aines ? keraamika. Nii savipottide kilde kui ka säilinud esemeid kasutavad oma teadustöös kõneka tõestusmaterjalina arheoloogid, kunstiajaloolased jt.

Kuidas vana aja keraamika lihtsad vormid inspireerivad tänapäeva kunstnikke, näitab ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumi 200. juubeli ürituste sarja viimane näitus ?Põletatud savi ? antiigist tänapäeva?. Koostöös Berliini Riigimuuseumiga, kus on Euroopa suurima antiigikogu, ja tarbekunstimuuseumiga on välja pandud antiikseid õli-, veini- ja veenõusid ning 17 eesti keraamiku interpretatsioone samal teemal.

?See on praegu ainus võimalus Eestis vaadata nii vana originaalset antiikkunsti, sest seni, kui ülikooli kunstimuuseumi ligi 200 antiikeset on Vorone?ist tagasi saamata, peame imetlema sakslaste valikut. Vanimad näitusel eksponeeritud Berliini kogude veinianumad on üle 3000 aasta vanad,? selgitab muuseumi direktor Inge Kukk.

Tarbekunstimuuseum korraldas antiigiteemalise keraamikavõistluse. Kuraator Airi Ligi kiidab meie savikunstnikke ja on rõõmus, et paljud head tegijad võtsid vaevaks suhestuda oma lapsepõlvega, st antiigiga, sest maailma keraamika poleks ilma antiigita see, mis ta praegu on. ?Kui peen töötlus, maaling, viimistlus!? hindab Ligi vaimustunult.

?ürii eesotsas Leo Rohliniga määras preemia Viive Väljaotsale, Karin Kalmanile, Annika Tederile, Aigi Oravale ja Maanus Mikkelile, aga kõik esitatud teosed väärivad Airi Ligi hinnangul tunnustamist ja publikumenu.

Autor: Tiina Kolk