Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tiit Vähi unistus täitumas

Inno Tähismaa 13. veebruar 2004, 00:00

Sillamäel on näha selgeid edasiminekuid piirkonna arengus. Kohas, kus veel mõned aastad tagasi töödeldi uraani Nõukogude Liidu tuumapommide jaoks, käib vilgas ehitus- ja arendustegevus. Eelmisest elust pärit tuumajäätmed maetakse mäe sisse. Samasse kõrvale kerkib sadam, millest on mitu aastat ainult räägitud. Sügisel tööd alustanud ettevõtluse inkubaatorkeskus on kliente täis müüdud ja uues soojuselektrijaamas tehakse viimaseid ettevalmistustöid tootmise alustamiseks.

On tunda, et mõne viimase kuuga on Sillamäel juhtunud rohkem kui sellele eelnenud kümne aastaga kokku. Viimaste kuude ja lähima paari aastaga investeeritakse linna ja selle ümbrusse kokku kaks miljardit krooni. Sillamäe soojuselektrijaama juht, endine tipperastaja Väino Sarnet räägib, kuidas tal äsja ebaõnnestus korteri ost. Loodetud paarikümne tuhande krooni asemel oli hind kerkinud saja tuhande piirile. ?Loobusin,? märgib Sarnet. Hinnad tõusevad, sest investeeringute ootuses on kinnisvarafirmad asunud Sillamäel kortereid kokku ostma.

Sillamäel elab kokku paarkümmend tuhat inimest. Mõnekümne kilomeetri raadiuses elab inimesi paarisaja tuhande jagu. Kolmandik töövõimelistest otsib tööd. Keskmine palk on tuhande krooni võrra väiksem kui Eestis keskmiselt. Eesti-Vene piir ja peatselt Vene-Euroopa Liidu piir on kõigest 25 kilomeetri kaugusel. Venemaaga on olemas korralikud raudtee- ja maantee-ühendused. Sillamäel on veel vähemalt seitse aastat vabamajandustsoon, kus võib kaupu tollivabalt käidelda. Koht oleks justkui äriks loodud. Äri tegemiseks tuleb asju ajada vaid ühe mehe ? Tiit Vähiga, kes on muu hulgas endine peaminister.

Kokku on Sillamäel 400 hektarit sellist maad, kuhu iga huviline võib oma ettevõtmise rajada. Tuleval aastal valmiv sadam on võimeline vahendama kaupu alates kütusest ja vedelkeemiast kuni puidu, konteinerite ja reisijateni ning võtma vastu laevu süvisega kuni 16 meetrit. Sadama peremees Tiit Vähi on asjade sellise käigu üle silmanähtavalt õnnelik. Ta muheleb rahulolevalt ja näitab kaardil sadama asukohta. Vähi on sadama muuli ehitusse pannud sisse juba sadakond miljonit krooni. Viis korda enam peaks peagi tulema pankadest. Tegemist on Eesti pankadega, kelle usalduse on Vähi viimaks võita suutnud.

Vähi konkreetseid kliente veel ei nimeta, sest esmalt tahetakse näha, et sadam on valmis. Siis tulevad lepingud. Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov peab Sillamäe Sadamat tõsiseks tegijaks, kes võib Tallinnalt napsata uusi kliente. ?Konkurent kindlasti, maha teha ei saa,? märgib Sakkov ja lisab, et vedelkeemia ja puidu vallas tõotab Sillamäe sadamast kujuneda tõsine tegija. Puidu osas on määrav asukoht, mis on näiteks Lõuna-Eestile lähemal kui Tallinn, Pärnu või isegi Kunda. ?Puidus kaotame juba praegu turuosa Pärnule ja Kundale,? lisas Sakkov.

?Igatahes peaks Vähi oma kulud tagasi teenima,? ütleb Pakterminali endine juht Raivo Vare. Sillamäel on küll jääga rohkem probleeme kui mujal, aga suur pluss on Venemaa lähedus. Olukorras, kus nafta liigub mööda raudteed, on seda Sillamäele märksa lihtsam vedada kui Muugale või Paldiskisse.

Vare peab Sillamäed sobivaks ni?ivoogude jaoks. Näiteks töötleva potentsiaaliga väljaveo jaoks. Naftatransiidi jaoks pole tema sõnul sadam esialgu tõsine.

Teine äri, milles Vähi on edukas olnud, on soojuse ja elektri tootmine. Paralleelselt vana, põlevkivil töötava jaamaga on suveks tööle rakendumas uus, gaasil töötav kombijaam. Tegemist on suure mootoriga, mis töötab gaasil ja mis ajab ringi generaatorit. Sellise jaama kasutegur on üle 90%, samas kui Narva põlevkivijaamade kasutegur jääb 30% kanti.

Elektrijaama juhataja Väino Sarnet märgib, et suur kasu on elektrituru vabastamisest, mis annab 2006. aastast õiguse elektrit müüa kõigile soovijatele. Sarnet ennustab kombijaamadele suurt tulevikku. Sillamäe 6 MW võimsusega jaama maksumus oli 56 miljonit krooni, finantseerisid peamiselt pangad. Tuntud USA mootoritootja Caterpillari tarnitud jaama tasuvus on neli aastat, jaam ise peab esimese kapitaalremondini vastu 16 aastat ja üldse 50 aastat.

Möödunud aasta novembris alustas Sillamäel Euroopa Liidu ja Eesti maksumaksjate toetusel tegevust ettevõtluse inkubaatorkeskus, mis pakub äri alustavatele ettevõtetele büroopinda. Näiteks kahe arvutitega varustatud töökoha kuuüür eraldi ruumis on paar tuhat krooni. Keskuse juht Oleg Rõ?akov ütles, et üür on odav, sest keskus on Euroopa Liidult saanud 3 miljonit krooni abiraha. Silmetilt tuleb soodushinnaga soojus ja elekter. Kokku on keskuses 36 töökohta, võimalik on kasutada koosolekuruumi ja printerit. Peagi alustab tööd kaks ettevõtluskonsultanti.

Vähi äriimpeeriumi nõrgim koht on metallitehas Silmet. Tehases toodetava puhta nioobiumi ja tantaali hind on maailmaturul viimaste aastatega kolm korda kukkunud. Seetõttu oli Silmet möödunud aastal kahjumis. Samas on Silmeti puhul tegemist ühega viiest maailma juhtivast tantaali- ja nioobiumitootjast.

Turg on kindel, märgib Vähi, ainuke probleem on metalli hind. Tänavu on tantaali hind viiendiku võrra tõusnud, see annab kindlust, et äri pöörab paremuse poole. Toore tuleb tehasesse peamiselt Brasiiliast, Aafrikast, USAst ja Austraaliast.

Möödunud nädalal tuli uudis selle kohta, et maailma üks juhtivaid metallide kaevandusfirmasid, Paranapanema Brasiiliast sõlmis Silmetiga viieks aastaks nioobiumi tarnelepingu 720 tonni maagi peale hinnaga ligi 600 miljonit krooni. Vähi ise nimetab lepingu olulisust teisejärguliseks. Tema sõnul on otsustavam maailmamajanduse toibumine, mis paneb inimesi rohkem ostma elektroonikat, kus kasutatakse tantaali.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing