Pankrotiavaldus esita varakult

Siret Siilbek 16. veebruar 2004, 00:00

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed juriidilise isiku ilmse püsiva maksejõuetuse korral esitama pankrotiavalduse. Võlausaldajate huvide kaitseks ei tohi pärast maksejõuetuse ilmnemist jätkata tavapärast majandustegevust, vaid pankrotiavaldus tuleb äriseadustiku kohaselt esitada viivitamatult.

Juhtorgani liikme üldiseks kohustuseks peetakse seadusest või põhikirjast tulenevate kohustuste täitmist juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, samuti peavad juhtorgani liikmed olema juriidilisele isikule lojaalsed.

Arvestades, et pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmine on juhatuse liikme kohustuse rikkumine, mis võib kaasa tuua kahju hüvitamise nõuete esitamise juhatuse liikme vastu, on uue pankrotiseadusega sätestatud põhimõte, mille kohaselt võib juhatuse liige esitada pankrotiavalduse üksinda isegi juhul, kui äriühingu põhikirjas on ette nähtud juhatuse liikmete ühine esindusõigus.

Pankrotiavalduse esitamise vajaduse hindamine on juhatuse liikme enda parema äranägemise ja südametunnistuse küsimus, lähtudes ühelt poolt juhitava äriühingu, teiselt poolt aga võlausaldajate seadusega kaitstud huvidest. Seaduse järgi tuleb seda teha siis, kui äriühing on püsivalt maksejõuetu: juriidiline isik ei suuda täita oma kohustusi ja juhatuse liige on seisukohal, et ühingu majanduslikku seisu ning turusituatsiooni arvestades ei suudeta kohustusi täita ka tulevikus.

Maksejõuetuse näol on tegemist olukorraga, kus kohustused ületavad realiseeritavat vara.

Pankrotiavalduse esitamiseks võib olla põhjust juhul, kui püsiv maksejõuetus on tingitud näiteks tooraine ostmiseks vajaliku kapitali puudumisest, suurvõlgnike pankrotist või turumuutustest.

Äriseadustik täpsustab, et pankrotiavalduse esitamise peavad otsustama osanikud juhul, kui äriühingul on netovara vähem kui pool kapitalist või vähem kui seadusega sätestatud kapitali miinimumsuurus, ja eeldusel, et seaduses ettenähtud viisil ei ole võimalik viia kapitali esitatud nõuetega vastavusse.

Tuleb muidugi arvestada, et püsiva maksejõuetuse üle otsustamine eeldab teatud aja möödumist maksejõuetuse tekkimisest. Seega ei tähenda seadusetekstis sisalduv kohustus esitada avaldus viivitamata, juhatuse liikme kohustust esitada avaldus kohe pärast makseraskuste tekkimist (kuigi ka see on võimalik).

Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõus on tähtaega konkretiseeritud ? avaldus tuleks esitada mitte hiljem kui kolme nädala jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Seejuures näeb eelnõu ette juhatuse liikmete solidaarse kohustuse hüvitada pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud maksed äriühingule. Juhatuse liige vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui maksete tegemine selles olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Viimasel ajal on oluliseks peetud julgustada võlgnikku majandustegevust jätkama ? saneeriva pankrotimenetluse eesmärk ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamine juriidilise isiku vara võõrandamisega, vaid võlgniku ettevõtte tervendamine. Sellisel juhul jätkatakse pankrotivaraga majandustegevust.

Tervendavaks pankrotimenetluseks on uues pankrotiseaduses loodud võimalus ka seeläbi, et võlgnik võib pankrotiavaldust esitada muu hulgas juhul, kui maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline. Ettevõtte saneerimise teel on võimalik säilitada ka töökohti, vähendades seeläbi võimalikke sotsiaalseid probleeme.

Üldjuhul on saneerimine võimalik täiendavate investeeringute tegemisel. Lisalaenude võtmine on aga sageli niigi maksejõuetuse äärel olevale ettevõttele nii riskantne kui ka raskendatud.

Juhatuse liige peab kaaluma majandusraskustes äriühingu edasise tegevuse otstarbekust, et ei oleks alust pöörata nõudeid tema vastu.

Kavandatavate äriseadustiku muudatuste kohaselt ei vabane ta vastutusest ka juhul, kui ta tegutseb vastavalt kõrgemate organite (osanike/üldkoosoleku või nõukogu) otsusele, kuid kahju hüvitamine on vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

- Kuidas tabada ära õige hetk pankrotiavalduse esitamiseks?
- Kas oleksite valmis seda teistest juhatuse liikmetest sõltumata tegema?

  • Peeter Võrk, PW Partnersi juht:
    Ma ei saa sellest seadusest päris hästi aru. Firma on pankrotis, raha ei ole ega tule, ta ei saa võlgu tasuda ? kuidas on seda üldse võimalik varem öelda? Pool aastat varem ma ju ei tea seda, ma ju ei arva, et asjad on lõplikult halvad.

Minu kogemus on selline: firmal tekkis suur võlg, mis oli lühiajaline ja mida ei olnud võimalik käibest ära maksta. Mul oli kaks varianti: kas lasta ettevõte pankrotti minna ja alustada otsast peale või teha kõik selleks, et võlausaldajad saaksid oma raha tagasi. Mina valisin teise variandi ja ei petnud oma võlausaldajaid. See toimis. Kui ma oleks sellest seadusest juhindunud, oleks ma pidanud pankroti välja kuulutama ja see oleks olnud kahjulik võlausaldajatele.

Mis puutub sellesse, et juhatuse liige läheb üksi teistest sõltumata pankrotiavaldust esitama, siis millisest juhtimisest me räägime? See on oma partneritele kirve selga löömine. Juhatus on see organ, kes koos otsustab ja lahendab. See peaks olema terve juhatuse otsus.

Sel seadusel on tendents tembeldada kõik ettevõtjad kurjategijateks. Üritatakse kaitsta midagi, mida pole vaja kaitsta.

  • Urmas Laur, Uus Maa juhatuse liige:
    Küll ma selle hetke ikka ära tunneks, siin ei ole erilist tarkust vaja: võlausaldajad peaksid selleks ajaks ilmselt ustest-akendest sisse trügima. Peab olema selge, kuivõrd tõenäoline või ebatõenäoline on makse laekumine. Pankrotiavaldust ei esitata kahenädalase makseviivituse tõttu.

Avaldust läheksin esitama siis, kui endal usk ära kaob. Tehniliselt olen valmis seda tegema sõltumata teistest juhatuse liikmetest. Idee poolest peaks end siduma ikka usaldusväärsete inimestega ja nendega koos otsustama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing