Peaminister pettis lätlaste suuri ootusi

Sirje Rank 16. veebruar 2004, 00:00

Nii tõdeb majandusleht Biznes & Baltija, mis kõrvutas koalitsioonilepet ja 15 kuu jooksul tegelikult kordasaadetut ning palus majandusringkondadelt hinnangut 5. veebruaril tagasi astunud valitsuse tööle.

Üheks suuremaks probleemiks nimetavad küsitletud peaministri Uue Aja partei poliitikute suutmatust kompromisse leida ning avalikku arvamust olulisteks otsusteks ette valmistada. Suurematest tegemata jätmistest tuuakse välja puudulikku ettevalmistust Euroopa Liiduga ühinemiseks.

Valdkonniti liikudes kirjutab B&B näiteks maksupoliitika kohta, et Rep?e valitsus lubas maksude alanemist ja maksusüsteemi lihtsustumist. Ettevõtte tulumaksu ongi alandatud 19 protsendilt 15 protsendile, kuid alles pärast seda, kui praeguses valitsuskriisis keskne partei, Esimene Partei ähvardas Seimis hääletada eelnõu vastu ja Läti äriringkonnad häält tõstsid. Valitsuse plaani järgi oleks ettevõtte tulumaks alanenud 18 protsendile.

Ehkki maksud on soodsad, on ettevõtjatel jätkuvalt rida etteheiteid Läti ettevõtluskliima kohta. Läti välisinvestorite nõukogu juht Baiba Rubesa ütleb intervjuus ajalehele Dienas Biznes, et mängureeglite ebakindlus ning ebamäärasus seaduste tõlgendamisel on välisinvestorite jaoks jätkuvalt üks suuremaid probleeme. Rubesa toob näiteks 40% maksusoodustuse 10 miljonit latti ületavatele välisinvesteeringutele, mis on paberil otsustatud, kuid mille tegeliku rakendamise kohta pole selgust.

Läti firma Lokomotive president Emil Bu? ütles B&B-le, et midagi märkimisväärset pole tehtud tööstuse arendamiseks. ?Majandus küll kasvab (Läti majandusministeeriumi prognoosi järgi tänavu 7%), kuid mille arvel ? kaubanduse, mitte tööstuse!?

Valdis Trezin?, assotsiatsiooni Latvias Auto president heidab ette, et valitsuse tasandil ei ole midagi tehtud suhete parandamiseks Venemaaga.

Samas avaldab Baiba Rubesa Rep?ele tunnustust, öeldes, et ta on esimene poliitik, kes on midagi suutnud muuta viimased kümme aastat valitsenud riigi röövimise protsessis. ?Küllap ta seadis piirid, mis ei võimaldanud mõnel teisel oma huve realiseerida,? ütles Rubesa.

Tegeledes jõuliselt korruptsiooni väljajuurimisega, kogus Rep?e vaenlasi ega leidnud aega tegelda igapäevasemate asjadega. Nii on lahendamata mitmed tehnilised küsimused, mis puudutavad ühinemist ELiga.

Näiteks pole Läti valitsusel vastu võetud kõik normatiivaktid, mis võimaldaksid ELi struktuurifondide raha kasutamist. Kinnitamata on riiklik arengukava, mis paneb paika prioriteedid ja kriteeriumid EList kaasrahastatavate projektide valikuks ja hindamiseks. Mitmed olulised eurostandardid on jõustamata, mis võivad Lätile tuua nii majanduslikke kui juriidilisi probleeme. Näiteks ei saa kaks Läti lihatööstust, mis lõpuks said loa oma toodangut ELi eksportida, seda teha Riia sadama kaudu, kuna viimane ei suuda tagada euronormidele vastavat kauba käitlemist.

Viimane ajakiri Economist nimetas Lätit korduvate poliitiliste kriiside pärast juba Põhjala Itaaliaks. Kokku on taasiseseisvumisest 1991. a vahetunud 11 valitsust.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing