Zagrebi börs pole ELiga arvestanud

Senini on peamiseks takistuseks ELi kandidaadiks saamisel vaidlus Haagi sõjatribunaliga. Tüliõunaks Haagi ja Zagrebi vahel on endine Horvaatia kindral Ante Gotovina, kes juhtis kurikuulsat sõjaoperatsiooni Torm, mille käigus hukkus sadu ja oli sunnitud oma kodu maha jätma sadu tuhandeid serblasi.

Vaadates Horvaatia majanduslikku arengutaset, tuleb nentida, et võrreldes Eestiga ollakse võrdväärses positsioonis. Pärast Kosovo kriisi 1990ndate lõpus on Horvaatia majandus kasvanud stabiilses tempos. Eelmise aasta SKT kasvuks prognoositakse 4?4,5%. Selle aasta prognoosid näitavad kasvutempo aeglustumist ja seda mitmel põhjusel. Sarnaselt Eestiga on Horvaatia majandus viimastel aastatel kasvanud tugeva sisemaise nõudluse toel, mõlemas riigis on see kaasa toonud suure jooksevkonto defitsiidi ja välisvõla kasvu. Eelmise aasta lõpus reageeris Horvaatia keskpank nimetatud näitajate jätkuvale kasvule, muutes oma rahapoliitilist joont rangemaks. Selle käigus piirati kommertspankade laenuportfellide kasvu 16%ni aastas ja tõsteti kohuslike reservide määra. Vestlustest Horvaatia juhtivate majandusanalüütikutega on selgunud ebameeldiv tõsiasi, et jooksevkonto defitsiidi osas jälgitakse Eesti kui ekstreemse näite arenguid. Kuigi möödunud aasta jooksevkonto puudujäägiks prognoositakse 6?7%, on see pälvinud suurt tähelepanu.

Horvaatia keskpanga peaeesmärkideks on olnud madal inflatsioon ja stabiilne valuutakurss. Selle saavutamisega on ka edukalt toime tuldud: 2003. aasta tarbijahinnaindeksi aastane kasv oli 1,8%, käesolevaks aastaks prognoositakse inflatsiooni kiirenemist 2,5?3%ni. Kohaliku rahaühiku kuna kurss euro suhtes on viimaste aastate jooksul püsinud vahemikus 7,3?7,8 kunat.

Horvaatia aktsiaturg on küllaltki vähearenenud ja senini välisinvestorite tähelepanuta jäänud. Zagrebi börsi turukapitalisatsioon oli 2003. aasta lõpus ligikaudu 5 miljardit eurot ja keskmine päevakäive küündis 1 miljoni euroni.

Peamiseks välisinvestorite puuduse põhjuseks on olnud riigi ajaloolis-poliitline taust. Kõigil on veel värskelt meeles nii Kosovo kriis kui ka sellele eelnenud sõda. Lisaks sellele kärbib välisinvestorite huvi aktsiaturu vastu investeerimispiirang, mille kohaselt ei tohi välisinvestor soetatud aktsiapositsiooni likvideerida enne ühe aasta möödumist. Samas on Horvaatial paljude Euroopa riikidega sõlmitud investeeringute kaitsmise leping, mis muudab selle piirangu kehtetuks.

Noteeritud ettevõtteid on Zagrebi börsil 175. Nende suur arv tuleneb eelmisel aastal vastu võetud seadusest, mis näeb ette kõigi ettevõtete, mille aktsiakapital ületab 40 miljonit eurot või millel on üle saja aktsionäri, noteerimise börsil. Börsil domineerib Kesk- ja Ida-Euroopa suurim farmaatsiaettevõte Pliva. Tegemist on aktsiaga, mida on kõige lihtsam osta, kuna firma GDR (hoiutäht) on noteeritud Londoni börsil.

Teiste olulisemate sektoritena on esindatud pangandus, turism, tööstus ja tubakasektor.

Ajalooliselt on üks Horvaatia olulisemaid majandusharusid turism. Pärast Kosovo kriisist tingitud järsku turistide arvu vähenemist on turismisektori ettevõtted kosumas. Riiki külastavate inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud.

Teiseks traditsiooniliseks majandussektoriks on tubakatööstus. Tänapäeval on regiooni tubakaettevõtted sattunud ülemaailmsete tubakagigantide huviorbiiti.

Seoses välisinvestorite vähesusega on aktsiate hinnad püsinud madalal. Näiteks Pliva, ühe Kesk- ja Ida-Euroopa suurima farmaatsiaettevõtte P/E (hinna ja kasumi) suhe on ligikaudu seitse, samal ajal kui Ungari börsil kauplevatel farmaatsiafirmadel on see kaks korda suurem. Samuti on heaks näiteks Zagrebacka Banka, mida saab võrrelda Hansapangaga. Kui Zagrebacka Banka hind on võrdne panga raamatupidamisväärtusega, siis Hansapank on selle suhtarvu järgi üle 2,5 korra kallim. Selliseid näiteid võib tuua lõputult ja need tekitavad küsimuse, et mis Horvaatia ettevõtetel viga on. Ei olegi midagi. Madalam hinnatase on tingitud põhjendamatult kõrgest riskimäärast, mida investorid oma Horvaatia ettevõtteid hinnates kasutavad.

Otsus ELiga ühinemise kohta peaks saabuma käesoleva aasta esimeses pooles. Praegused hinnad aktsiaturul ei peegelda võimalust, et otsus tuleb positiivne, pakkudes investoritele atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Miks siis mitte nendest kinni haarata?

Autor: Valdur Jaht