Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased säästude poolest väga vaesed

    Kõikidel eestlastel on kokku sääste hinnanguliselt 31 miljardi krooni ehk umbes 23 000 krooni inimese kohta.
    Eurostati viimase uuringu kohaselt on igal Belgias, Suurbritannias ja Hollandis elaval inimesel finantsvara aga umbes 1,2 miljoni krooni eest. Isegi Euroopa Liidu kõige vaesema riigi Portugali alamal on viisteist korda enam likviidset vara kui keskmisel eestlasel. Tegemist on küll viimase börsibuumi aegsete andmetega, kuid need numbrid pole ka saanud paisuda, sest 2001.?2003. aastal Euroopat tabanud majandusseisak pole säästjate varale hästi mõjunud. Näiteks Belgia keskpanga andmeil oli möödunud aastal keskmise belglase finantsvarade maht võrreldes 2000. aasta börsibuumiga kümnendiku võrra vähenenud.
    Kui säästude vahe on Eestil Euroopaga mitmekümnekordne, jääb meie keskmine palk ja sisemajanduse kogutoodang Euroopa Liidu keskmisele alla ?vaid? neli-viis korda. Ostujõudu arvestades on keskmine eurooplane meist ainult paar korda rikkam.
    Hansapangas majapidamiste säästmise ja finantsvarade projekti juhtinud Anne Sullingu sõnul on individuaalne, kui palju inimesel sääste üldse olla võiks. ?Samas sõltub säästumäär ka sellest, kuidas riigis on pensionisüsteem korraldatud,? lisas ta.
    Sullingu sõnul on eestlastel finantsvara vähe seetõttu, et nende sissetulekud on madalad ning suurel osal rahval kulub sissetulek esmaste vajaduste rahuldamiseks. Finantsvarade kasvu vastu töötab Sullingu sõnul viimasel ajal ka laenubuum.
    Eesti Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Märt Meerits lohutab ja ütleb, et ei maksa põdeda, et keskmiselt on eurooplasel rohkem sääste. Kõige tähtsamaks peab Meerits hoopis säästmise eesmärki, milleks on majanduslik sõltumatus perioodil, mil kodanik enam sissetulekut ei oma. ?Seega peaks keskmine säästumäär garanteerima mõistliku äraelamise pensionipõlves,? arutleb Meerits.
    Ülekaaluka enamuse eestlase finantsvaradest moodustavad deposiidid. Möödunud aasta lõpus oli eraisikutel Eesti Panga andmeil deposiite 23,5 miljardi krooni eest ehk 17 500 krooni inimese kohta. Viimase viie aastaga on deposiitide maht kasvanud kaks ja pool korda.
    Suuremateks säästuvaradeks on veel väärtpaberid. HEX Tallinna andmeil olid eraisikud 1. veebruari seisuga investeerinud otse Tallinna börsile 1,7 mld krooni. Võib arvata, et eraisikute investeeringud välisaktsiatesse ja kohalikesse väärtpaberitesse läbi äriühingute moodustavad sama suure mahu. Kindlustustehniliste reservide maht on hetkel Hansapanga hinnangul 1,3 mld krooni ja teist sama palju on investeerinud inimesed ka teise ja kolmandasse samba pensionifondidesse. Ülejäänud fondidesse on Eesti kahe suurima panga arvates raha liikunud umbes 1,8 mld krooni eest.
    Finantsvarade hulka võib lugeda ka sularaha, mida võib eraisikute käes olla paari miljardi krooni jagu.
    Anne Sullingu sõnul on Eestis, kus rahva sissetulekud on madalad ning kus isegi suurema sissetulekuga inimestel on kiusatus rohkem tarbida kui säästa, põhiline säästmise motiveerimine. ?Siin on rida näiteid: valitsuse panus lisaks isiklikule panusele teise pensionisambasse. Tulumaksusoodustused pensioni kolmanda samba investeeringutelt jne. Selline strateegia on ennast õigustanud ? paljud, kes muidu ei säästaks, on nüüd motiveeritud pensionieaks säästma,? lisas Sulling.
    Meerits rõhutab, et säästmiseks on kõige tähtsam saada oma kulud kontrolli alla. Ta soovitab inimesel määratleda ära, kui palju nad peaks säästma, et majanduslikult sõltumatud olla. Kui inimesele tundub, et iga kuu pole võimalik sellises mahus raha kõrvale panna, soovitab Meerits piirata oma kulusid, vaadata, kas pole võimalik tulusid suurendada ning lõpuks vaadata üle eesmärgid.
    Nii Sulling kui ka Meerits näevad, et eestlaste finantsvarad kasvavad lähitulevikus mõõdukalt kiires tempos. Sullingu hinnangul jääb lähiaastatel finantsvarade kasv 15?20% piiresse. Kasvu hoogustumist on oodata siis, kui suurem osa inimestest väljub niinimetatud toimetuleku tasemest ja inimestel jääb pärast oma esmaste vajaduste rahuldamist raha üle. Põhilist kasvu näeb Sulling ja Meerits pensionivarade kasvus.
    keskmine soomlane
    - palk: 35 000 kr- säästud: 600 000 kr
    keskmine eestlane
    - palk: 6500 kr- säästud: 23 000 kr
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.