Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet propageerib e-tuludeklaratsioone
Võrdluseks: paberkandjal tuludeklaratsioone on alates 1. jaanuarist esitatud 3684.
Uuendustena on tuludeklaratsioon sel aastal kahes keeles, e-maksuametisse on lisatud venekeelsed abimaterjalid ning probleemivabade e-deklaratsioonide puhul on maksuamet eesmärgiks seadnud tagastada enammakstud tulumaks viie tööpäeva jooksul.
Eeltäidetud deklaratsioone saab esitada viiendat aastat järjest ning maksuameti peadirektori asetäitja Avo Rõõmussaare sõnul loodab amet, et pooled deklaratsioonid esitatakse elektroonilisel teel.
Selleks on maksuamet ette valmistamas ka teavituskampaaniat ? 26. veebruarist hakkab jooksma telereklaam ETVs ning trükitud on ka infovoldikud. Kampaania läheb maksma 273 000 krooni.
Rõõmussaare sõnul hetkel elektrooniline maksuamet põhimõtteliselt toimib, kuid on mõningaid tehnoloogilisi tõrkeid. Nii näiteks ei ole praegu kliendil võimalik näha, millest ja kuidas täpselt kujuneb summa, mis tuleb hiljem juurde maksta või mille ta maksuametist tagasi saab. Praegu on veel kohati puudulikud haige- ja töötukassa andmed eeltäidetud deklaratsioonis. Rõõmussaar kinnitas, et probleemid lahenevad lähipäevadel.
Tulude deklareerimise perioodiks on teenindusbüroodesse paigaldatud lisaks kliendiarvuteid, mille kasutamiseks saab abi teenindajatelt.
Tulude deklareerijaid teenindab ülevabariigiline infotelefon 1811, mis töötab tööpäevadel kell 7?21, kus maksualastele küsimustele vastavad eesti, vene ja inglise keeles 25 spetsialisti.
2002. aasta tulude kohta esitati kokku 388 590 tuludeklaratsiooni, millest 35 protsenti esitati elektrooniliselt. Enammakstud tulumaksu tagastati summas 722 miljonit krooni, keskmine tagastussumma oli 2160 krooni.
Maksuamet töötab elektrooniliste tuludeklaratsioonide vastuvõtmiseks ja töötlemiseks igal aastal välja uue keskkonna, ütles ameti peadirektori asetäitja Avo Rõõmussaar eile pressikonverentsil.
?Meie IT-spetsialistid kinnitasid, et odavam ja otstarbekam on igal aastal välja töötada uus keskkond, mitte arendada eelmist,? lausus Rõõmussaar, kuid ei osanud öelda, kui palju uue keskkonna loomine maksab. ?See on osa IT-osakonna tööst, mingeid teenuseid me selleks väljastpoolt ei osta.?
Tallinna Tehnikaülikooli informaatikainstituudi direktor Rein Kuusik ei pea maksuameti iga-aastast täiesti uue IT-keskkonna loomist loogiliseks.
?Süsteem ja keskkond peab olema pidevas arendamises. Igal aastal uue keskkonna väljatöötamine oleks tohutu raiskamine ja näitab, et maksuameti infosüsteemi mudel ei ole paigas,? ütles Kuusik.
Tema hinnangul ei saa kindlasti öelda, et nii saaks raha kokku hoida. ?See nõuab meeletult ressurssi ja ei tundu loogiline. Siiski loodan ma, et härra Rõõmussaar väljendus ebatäpselt,? lisas ta.
Eile õhtul saatis maksuameti pressiesindaja täpsustuse, et arendati siiski olemasolevat keskkonda. ?Seoses uuendustega e-deklareerimises on umbes 40% ulatuses tegu eelmise aasta IT- keskkonnaga, umbes 30% ulatuses korrigeeriti vana keskkonda ja umbes 30% ulatuses on tegu täiesti uute lahenduste ja arendusega,? seisis maksuameti teates.