Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvastikuinfo kodaniku ja ettevõtete teenistusse

    Riigi andmed kodanike kohta peaksid olema inimestele ligipääsetavad, et nad saaksid teha parandusi ja jälgida, milleks tema kohta käivat infot kasutatakse.
    Meile pole võõrad väitlused kodanikuandmete delikaatsuse ja puutumatuse üle. Mitte vähem pole vaieldud selle üle, kuidas saaks riik teada, kus tema kodanikud elavad, kui elukoha andmed on senimaani ütlusepõhised. Nagu ka rahvus, haridus jpm.
    Samal ajal on paljud külastanud mõnd riigi peaandmebaase ühendava andmevahetuskihi X-tee kaudu kättesaadavaks muutunud registrit ja avastanud näiteks, et suur hulk riigi kogutud andmetest on valed või ebatäpsed. Näiteks info kodanikule kuuluvate kinnistute, elukoha, hariduse, sünnikoha jms osas. Nagu ikka vaidlustes, on ka siin mitmeid huvigruppe: riik tahab teada kõike ja kodanikud reeglina pole huvitatud, et nende iga sammu jälgitaks. Kuidas seda lahendada?
    Lahendust otsigem osapooltele veidi ebamugava kompromissina. Teisisõnu võiks riik koguda infot kodanike kohta ja sätestada karmilt ka elukoha registreerimise kohustuse, kuid kodanik peaks demokraatlikus ühiskonnas saama läbi infosüsteemi teostada järelevalvet tema kohta kogutava info ja selle kasutuste kohta. Riigialamale saaks sel juhul läbi spetsiaalse teenuse nähtavaks kõik riigis ja omavalitsustes tema kohta kogutud andmekirjed, nende tekkimise ajalugu ja ka see, kes mis ülesande täitmiseks ja millal on neid vaadanud. Usun, et sellise teenuse loomine aitaks parandada nii riigi käes oleva info kvaliteeti kui ka võimaldaks vältida seda, et keegi uudishimulik ametnik niisama oma sõbrale tasuta teenust osutades kodanike andmebaasides ei sobraks.
    Salateenistused võivad tahta teha päringuid jälgi jätmata, kuid see poleks demokraatlik, sest ka salateenistuste poolt riigi andmekogudest kogutud info riigialamate kohta ei tohiks viimastel jääda teadmata. Olen nõus, et uurimise käigus ei saa seda teha, kuid oleksin ka rahul, kui näiteks 3?5 aasta möödudes mõnest uurimisest saan infopäringuga teada, milline kaitsepolitsei töötaja ja mis juurdluse raames mu andmetest huvitus.
    Samuti on kodaniku seisukohast oluline, et alati, kui riik või omavalitsus palub täita ankeet, jõuavad andmed teatud aja jooksul läbi infosüsteemi kodaniku silmadeni. Teisisõnu: kui olen vahetanud hiljuti elukohta ning vormistan uut juhiluba, peaks minu poolt riigile edastatud uus aadress olema kättesaadav kõigile volitatud instantsidele ning registritesse tehtud muudatused peaks olema näha ka minule.
    Teisalt võiks riik ka tänaste seaduserakenduste taustal pakkuda kogutavat infot müügiks otsepostitushuvilistele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Nii nagu see on levinud mujal arenenud ühiskondades, kuid on meil veel lapsekingades. Teenusel oleks iva muidugi ainult tingimusel, et teenuse tellija ei tohi pääseda ligi kodanike andmetele, postituse teeb tema eest ära riik või spetsiaalselt selleks volitatud institutsioon. Et me ei peaks muretsema, et meie haiguslugu saaks näiteks teatavaks mõnele agressiivsele ravimifirmale või et mõni hingedejanuline erakond oma liidri meie magamistoaakna taha saadaks.
    Samas tuleb aga tunnistada, et kui mõni erakond või ravimifirma soovib oma kampaania suunata HIVi nakatunud kõrgharidusega meessoost Ida-Virumaa elanikeni vanuses 18?35, siis saaks ta seda edukalt teha ja riik teeniks teenuselt kenakese summa oma registrite arendamiseks.
    Kõige olulisem puudus tänastel riigiregistritel ongi just see, et kodanik ei oma ülevaadet tema kohta kogutud info kohta, mistõttu puudub tal teave selle kvaliteedi osas ning viimastest tulenevalt pole riik just kindel, kas tema poolt kogutud info ka tegelikkusele vastab. Või on info perfokaardilt arvutisse toksides kogemata muundunud. Ettepanek siinkohal oleks lihtne: ehitage riigi registreid ja andmekogusid selliselt, et igaühele neist saaks oma andmete osas ligi kodanik. Siis looge talle võimalus ja huvitatus aidata kaasa andmete täpsustamisele. Ja siis kasutage neid andmeid seadusega ettenähtud korras. Ning teenige raha erasektorist. q
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.