Tasuta kõned eestlaste loodud internetitelefonil

Indrek Kald 17. veebruar 2004, 00:00

Mullu suve lõpus levima hakanud eestimaine internetitelefon Skype lubab kahel osapoolel suhelda üle arvutivõrgu, tuleb vaid ekraanil programmiaknas partneri nimel klikkida ja kõne võib alata. Sarv on Skype?i kasutanud ka puuduva osalise koosolekule liitmisel, nii et puuduja kuulas koosoleku heli üle Skype?i ja kirjutas kaasa suhtlustarkvara MSN Messenger kaudu ? kõigil koosolekul osalejatel oli ühtlasi ka MSN grupire iimis lahti. ?Kõne hakkimine on põhjus, miks ma ei lase inimesel teisel pool koosolekusse vahele rääkida. Pealegi ei ole Skype?il konverentsi võimalust,? selgitab Sarv. Konverentskõne võimalus peaks siiski peagi Skype?ile lisanduma.

Peamiselt tööalaselt kasutab internetitelefoni ka internetipõhise hankesüsteemi MarkIT.ee kliendihaldurite juht Lauri Haav. ?Töötan tihti kodus ja kuigi elan kesklinnas, on mobiililevi selles kohas üllatavalt niru. Skype on puhtalt alternatiiv suurtele tavatelefoni arvetele,? nimetab ta tasuta kõnesid pakkuva internetitelefoni eeliseid. Mõnedel tema kolleegidel polegi enam kodust telefoni, on ainult interneti püsiühendus ja mobiil, ning nendega soodsalt suhtlemisel on Skype igati abiks. ?Kasutan Skype?i olukordades, kus on tarvis inimesega pikem jutt maha rääkida ja mõlemad on arvutiga-internetiga varustatud,? räägib Haav.

Perearst Tarmo Loogus testis Skype?i oktoobrist detsembrini pilootprojekti raames patsientide konsulteerimiseks. ?Eesmärk oli ärgitada perearste ja patsiente kasutama uusi ja innovaatilisi võimalusi,? kinnitab ta. Massilist Skype?i abil suhtlemist klientide poolt ei esinenud, kuid teenusel on teatav huvigrupp vanuserühmas 18?40 aastat, kinnitab Loogus.

Isiklikult kasutab ta internetitelefoni põhiliselt välismaalt Eestisse helistamiseks. Arvestades, kui kallid on roaming?u kulud ? näiteks Austriast Eestisse umbes üks euro ehk ligi 16 krooni minutist ?, pakub tasuta Skype mobiiltelefonile alternatiivset lahendust, lisab ta. Loogus on Skype?i kasutanud ka koos suhtlustarkvaraga MSN videoülekande tegemiseks, kahte programmi kombineerides saab nimelt videotelefoni.

Tarmo Loogus leidis esmase info Skype?i kohta USA ajalehest New York Times, mis septembris 2003 sellest kirjutas. Esimesed versioonid olid pisut puudulikud, vahel hangusid kinni, ka puudus esimestel versioonidel eestikeelne tugi, kuid nüüd on see probleem kõrvaldatud, räägib Loogus. Päris esimesed Skype?i versioonid hakkasid levima juba mullu kesksuvel. Skype?i pikaaegne kasutaja Henn Sarv tunnistab, et kõne kvaliteet on tasahilju paranenud. ?Mõnikord on hea ühenduse korral tunde probleemideta ja sealsamas hakib nii, et ei saa kuulata,? kirjeldab ta internetitelefoni kasutamist. Sarv eelistab üle Skype?i rääkimisel käsi vabaks jätvat Bluetooth-seadet. ?Saan siis kõne ajal vabalt liikuda, näiteks arvuti juurest ära minna süüa või kohvi tegema ja samal ajal vestelda,? avab ta Skype?i võimalusi. Teistest internetitelefonidest on Sarv varem proovinud Netmeetingut. Ülejäänuid pole ta saanud kasutada tulemüüride tõttu, Skype on nimelt esimene müürivaba internetitelefon. ?Turvalisuse pärast ei ole ma eriti kartnud, kuigi ma tean, et Skype?i ei tohi kunagi lahti jätta, sest sel juhul võib osutuda, et minu arvuti ressurss hakkab teisi teenindama,? sõnab IT-koolitaja.

Ka Lauri Haav on proovinud teisi internetitelefone, lisaks Netmeetingut ja MSNi hääleteenust, aga need ei lähe tema sõnul 99% juhtudel lihtsamatest ruuteritest ega tulemüüridest läbi. ?Kuidagi küll saab ehitada ja teha, aga see on siis väga asukohaspetsiifiline lahendus ja enamasti ju tavakasutajat kontoris võrguseadmete konfigureerimise ligi ei lubata,? räägib ta.

Tarmo Loogus proovis Skype?i ka sülearvuti ja mobiilse interneti GPRSiga ja see lahendus töötas tema sõnul küll. Parima tulemuse saavutab siiski kiire püsiühenduse korral, lisab ta. Kvaliteedilt on internetitelefoni kõned Looguse ütlusel 90 protsendil juhtudest võrreldavad GSM-sidega, milleks peavad olema täidetud optimaalsed nõuded riist- ja tarkvarale. Need leiab internetitelefoni kodulehelt skype.com . Internetitelefoni helikvaliteeti on kiitnud ka Kuku raadio endine peatoimetaja Merlis Nõgene, kes meenutas mullu septembris Postimehes, kuidas Skype?i abil suheldi raadiosaates väljaspool toimetust asunud inimesega.

Mis kasu võiks Skype?ist olla tavalisele Eesti ettevõttele? Henn Sarv on veidi skeptiline. ?Esialgu ma tavalise Eesti ettevõtte jaoks veel Skype?il erilisi kasutusvõimalusi ei näe, kuna sellel internetitelefonil pole koosolekuversiooni. Kuid näiteks pikemad kahepoolsed kõned kodutöötajaga tasub pidada üle Skype?i,? sõnab ta.

Seevastu Lauri Haav on internetitelefoni osas optimistlikum. ?Kui sellel tavalisel Eesti ettevõttel on mitu kontorit üle riigi ja veel parem, kui ka peotäis kodu- või mobiiltöötajaid, siis näen väga selget kasutusvõimalust telekonverentside ja pikemate töökõnede pidamiseks,? kinnitab ta. Operatiivsuses Skype tema sõnul mobiili vastu ei saa, sest inimene ei pruugi kogu aeg arvuti taga olla, aga pikemate ja eelnevalt kokku lepitud vestluste pidamiseks on kindlasti tegemist väga hea viisiga sidekulusid kokku hoida, kaotamata samas kvaliteedis.

?Kuna oleme just laienemas ka Riiga ja Vilniusse, saab sealsete kolleegidega suhtlemisel Skype meie jaoks kindlasti veel kasulikum olema,? lisab IT-firma Helmes tütarettevõtte MarkIT.ee kliendihaldurite juht Lauri Haav.

Tasuta telefoniprogrammi Skype valmistas Tallinnas sama meeskond, kes lõi 2000. aastal ka üle maailma populaarse failivahetustarkvara Kazaa. Skype?i tellisid OÜ-lt Bluemoon Interactive rootslased. Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinn ja Toivo Annus lasid esimese versiooni Skype?i tarkvarast välja mullu 29. augustil ning oktoobri alguseks oli selle omale internetist laadinud juba üle miljoni inimese. Programm kasutab VoIP-tehnoloogiat (Voice over Internet Protocol ehk hääl üle internetiprotokolli). Skype kasutab sama lahendust nagu Kazaa ? kahe inimese telefonikõne ei läbi keskserverit, vaid läheb otse ühest arvutist teise.

Esialgu püsib Skype tasuta, kuid lisateenuseid hakatakse pakkuma raha eest. Veel sel talvel toob Skype turule tarkvara, millega saab arvutist helistada ka tavalisele telefonile, ning seda juba tasu eest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing