Oskus ennast müüa määrab karjääri edu

Ruth Alas 18. veebruar 2004, 00:00

Teavet, kuidas end paremini tööturul välja pakkuda, vajavad ilmselt kõik: keskkoolilõpetajatest euroametnikeks pürgijate ja endiste tippjuhtideni.

Sisu ja pakendi olulisust teavad ka kõik. Osa pakendist moodustab oskus tööintervjuul käituda. Siia kuulub terve rida reegleid, millest ka aeg-ajalt leheveergudel kirjutatakse. Alustada tuleks eelnevast info kogumisest organisatsiooni kohta, kuhu kandideeritakse. Tee endale täpselt selgeks pakutava ameti nõudmised ja töö iseloom ning hinda siis enda vastavust nendele nõudmistele. Analüüsi ausalt oma nõrku külgi ja püüa leida võimalust nende arendamiseks või nõrkuste tugevustega kompenseerimiseks. Tee endale selgeks, mis on see, mis selle töö juures motiveerib ja innustab, ühesõnaga energiat annab. Hinda, kas töös on väljakutset. Pole mõtet kandideerida ametikohale, mis pakub parimal juhul võimalust rutiini säilitamiseks.

Nüüd sisu juurde. Pole ilmselt sugugi üllatav, et sisu puhul ei määra erialane kompetentsus üksi. See pääseb mõjule ja võimaldab tulemusi saavutada ainult juhul, kui isiksuseomadused koostööle takistuseks ei saa. Daniel Golemani emotsionaalse intelligentsuse teooria ei ole asjata nii suurt populaarsust saavutanud. Goleman, nagu teinegi ülipopulaarne autor Stephen Covey, väidab, et avaliku võidu saavutamisele eelneb võit iseenda üle.

Tegemist on tervikliku lähenemisega isikliku ja isikutevahelise efektiivsuse arendamiseks. Covey meetodi tuumaks on lähtekoht, et inimene saavutab tulemuslikkuse, lähtudes oma käitumises teatud printsiipidest. Printsiipide järgimine võimaldab lahendada probleeme ja maksimeerida võimalusi, saavutada head koostöösuhted teistega nii kolleegi kui juhina. See lihtsustab otsuste vastuvõtmist, mis lähtuvad rohkem inimese enda eesmärkidest ja põhimõtetest kui tema kaaskondlaste soovidest, aitab saavutad kontrolli oma harjumuste üle ning toob võime elada täisväärtuslikku elu, mis eeldab enda missiooni leidmist ja selle realiseerimist.

Selge on see, et kui on valida mitme võrdsete erialaste oskustega kandidaadi vahel, valitakse seesmiselt tasakaalukas inimene. Seesmine tasakaal ei tule niisama, seda tuleb arendada ja harjutada. Eri autorid pakuvad erineva arvu reegleid või printsiipe, mida järgida. Hoolimata nende erinevast arvust on sisus palju sarnasusi.

Kõigepealt suhtumine teistesse inimestesse. See on nagu teisele pangakontole ülekande tegemine. Raha ei saa üle kanda, kui seda enda kontol pole. Tuleb õppida andma seda, mida ise taotled: kui ootad teistelt austust, alusta lugupidavast suhtumisest teistesse; kui ootad abi, alusta kellegi teise abistamisest. Tasakaal säilib pideva andmise ja võtmise teel. Tegemist on heasoovlikkuse ja üleüldise külluse mõtteviisiga.

Püüa enne mõista ja siis mõistetud olla. Kuula nii oma silmade, südame kui ka kõrvadega. Sõnad kannavad ainult 7% teabest, 53% tuleb kehakeelest ja 40% infost peegeldub meie hääles. Seega toob kirjalik asjaajamine kaasa kõige suurema infokao. Hinda teiste inimeste erinevusi ja pea nende erinevusi nende eelisteks. Esita küsimusi.

Ära lase oma hirmudel enda eest otsustada. Need otsused ei too iialgi rahulolu, õnnest rääkimata. Tegelikult ei määra meie enesetunnet need sündmused, mis toimuvad, vaid see, kuidas me neid tõlgendame. Tasu saab küsida ainult tegelikult tehtu eest. Seega tuleb leida vastus küsimusele: kuidas saan inimkonda teenida? Vastuse leidmine annab rahulolu, mis tuleneb 100%-lisest pühendumisest, samuti kaob ajataju. Selle järgi tunneb ära, kas tõeline kutsumus on leitud. '

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing