Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tõukefondide raha hilineb saamatute ametnike tõttu

ÄP 18. veebruar 2004, 00:00

Tänavu pidi Eesti saama Euroopa Liidu struktuurifondidest 1,7 miljardit krooni. Raha oleks pidanud hakkama laekuma juba 1. jaanuaril. Kuid ametnikud ei jõudnud paberitööga valmis jõuda ning raha saab hakata kevadel-suvel alles taotlema.

Äripäeva meelest näitab struktuurifondide raha hilinemine Eesti ametnike lubamatut saamatust, sest hilinemine tekitab kahju nendele ettevõtjatele ja asutustele-organisatsioonidele, kes on rahaga tänavuses eelarves arvestanud.

Samuti mõistame hukka segaduse, mis fondide ümber valitseb. Ametnikud ei ole suutnud anda Äripäevale ülevaadet hilinemise ulatusest, põhjustest ja süüdlastest.

Teavet küsinud ajakirjanik saab vastuseid nagu ?täpsemalt on võimatu öelda?, ?peaks?, ?tõenäoliselt?, ?sõltub?. Kuna euroraha jagavad mitmed erinevad instantsid, ei ole mingit lootust saada ka ülevaadet kogu olukorrast. Kuni riigis ei teki üht kohta, kuhu struktuurifondidega seonduv teave koondub, on süsteemis orienteerumiseks lootust samapalju kui kanal lugema õppida. Ja see on roheline tee hämamisele. Ametnikud põhjendavad hilinemist sellega, et enne Euroopa Liiduga liitumise referendumit oli võimatu teada, kas fondid üldse avanevad. Sellepärast pole ministeeriumid ette valmistanud fondide avanemiseks vajalikke kümneid määrusi. Äripäeva meelest ei ole see piisav põhjendus, sest ametnikud oleksid pidanud õigusakte varem ette valmistama hakkama. Seda tunnistavad ka majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Merike Kompus - van der Hoeven ja Riigikogu liige Kalle Jürgenson - oleks saanud eeltööd varem alustada küll.

Ametnike teine lemmikpõhjendus on Euroopa Komisjoni bürokraatia. Selles on neil õigus, et Brüsseli bürokraatia on selle mäda puu mürgine juurestik, mida liiga tihti nimetatakse läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste tagamiseks. ?Minu jaoks on aeglus pigem märk protsessi heast tervisest,? ei häbenenud Eesti Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht John Kjaer öelda kaks aastat tagasi Postimehe lisalehele Foorum, kui 72 euroraha taotlenud mittetulundusühendust neli kuud lubatust kauem konkursi tulemusi ootasid.

Kuid Äripäeva meelest on lubamatu ka ainult Brüsseli poole kive pilduda. Asja juures ongi ärritav see, et kõik põhjendavad vigu sellega, et toru on ummistunud mõne teise koha pealt. Selles süsteemis saab vastutust lõputult järgmise lüli peale veeretada kuni Romano Prodini välja. Kellelt vastust saada on ilmselt keerulisem, kui paavsti jutule pääseda. See segadus ei ole aga vaid moraalne küsimus, vaid see on pannud raskesse olukorda ettevõtjad, kes on toetusega arvestanud - või vähemalt sellega, et saavad taotlusele vastuse.

Praegu ei saa nad kindlaks kuupäevaks arvestada isegi eitava vastusega. Võimetus planeerida aga tekitab doominoefekti - ei tea sissetulekuid, väljaminekuid, makse. Tekib olukord, mille kohta ütleb E-Arsenali juht Jüri Tümanok: parem, kui poleks raha lubatudki.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing