Maksu määramine maksuotsust tegemata

Kuni 17.02.2004 oli Eesti õigusmaastikul riikliku maksu määramise kord ja protseduur reguleeritud üheselt ning selgelt maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seadus määras kindlaks maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Ehk maksukorralduse seadus sätestas kitsamalt ka maksurevisjoni eesmärgi, milleks oli välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sh maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud ning maksuotsuse kui maksu määramise tegemise korra. Maksukohustuslane võis reeglina eeldada, et tema konkreetse maksuasja menetlemisega tegelevad kogenud ja eriteadmisi omavad maksuhalduri ametnikud.

Alates 17.02.2004 on eelnimetatud põhimõte märkimisväärselt muutunud. Riigikohtu üldkogu 17.02.2004 otsuses nr 3-1-1-120-03 (kriminaalasjas Annaliisa Vinnali süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi) on käsitlemist leidnud küsimus, kas üldkohus (kriminaalasju lahendav kohus) on pädev tuvastama kõiki maksukuriteo koosseisulisi tunnuseid või peab maksukohustuse rikkumine ja selle tagajärjel laekumata maksu suurus olema enne tuvastatud haldus- ja halduskohtumenetluses. Viidatud otsuses leidis Riigikohtu üldkogu, et kui isiku käitumises ilmnevad maksukuriteo tunnused, peab menetleja alustama kriminaalmenetlust sõltumata maksuotsusest.

Riigikohus märkis, et: ?Õi-gushüvede efektiivne karistusõiguslik kaitse eeldab, et kriminaalmenetlus kui riigi reaktsioon kuriteo toimepanemisele ei oleks sõltuvuses haldusmenetlusest. Seega juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt.? Sisuliselt: senikehtinud maksuõiguse üldpõhimõtted maksusumma määramisel maksuotsuse kaudu haldusmenetluses enam ei kehti ning maksu määramine on võimalik ka maksukorralduse seaduse väliselt ja üldkohtu süüdimõistva kohtuotsuse kaudu.

Maksu määramise (sisuliselt maksuotsuse tegemise) kohustuse panemine kriminaalasja eeluurimist läbiviivale isikule või üldkohtule jätab tegelikkuses maksukohustuslase või vastavas maksukuriteos kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse ilma õigusest igakülgsele, täielikule ja objektiivsele maksuvaidluse uurimisele.

Praktikas on arvukalt näiteid äärmiselt keerulistest ja aastaid kestvatest maksurevisjonidest, mida teostavad maksuhalduri poolt määratud revidentide grupid. Tekib küsimus, kuidas saab näiteks kriminaalasjas eeluurimist läbiviiv uurija või üldkohus asendada keerulistes maksuvaidlustes maksunduse alaseid eriteadmisi ja kogemust omavaid revidente ning määrata oma siseveendumise kohaselt vastavale isikule maksu? Loomulikult saab väita, et uurijal ja kohtul on alati võimalus määrata eriteadmisi vajavates küsimustes maksualane ekspertiis ning kasutada spetsialistide abi. Paraku rajaneb kriminaalasja eeluurimine paljuski uurija diskretsioonile ning kriminaalasja kohtulik arutamine üldkohtu siseveendumusele.

Jääb üle vaid loota, et õiguskaitseorganid ei hakka Riigikohtu üldkogu otsusest tulenevat maksu määramise põhimõtet maksukohustuslase või vastavalt kriminaalasjas kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse suhtes kuritarvitama ning kasutavad maksuvaidluste igakülgse ja täieliku lahendamise huvides ekspertide ehk eriteadmisi omavate maksuhalduri ametnike abi. Isikul, kelle maksuasjaga seonduvalt aga kriminaalmenetlust teostatakse, on õigus taotleda vastava maksualase ekspertiisi määramist.

Autor: Erki Kergandberg