Soome mõtleb kuuendast reaktorist

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 18. veebruar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome mõtleb kuuendast reaktorist
Reaktori tellija Soome suurtööstust ja energiatootjaid ühendava Teollisuuden Voima (TVO) juhatuse esimehe Timo Rajala sõnul tuleb Soome poliitikutel kuuenda reaktori ehitust kaaluma hakata veel enne, kui uue reaktori elekter Eurajoelt 2009. aastal müüki jõuab, kirjutas Turun Sanomat.
Elektrienergia tarbimine on Soomes kasvanud arvatust kiiremini, küündides talvise tippnõudluse päevil 14 000 megavatini. Uus reaktor katab kõigest viie aasta nõudluse juurdekasvu. ?See tähendab, et 2009. aastal on reaktori võimsusreserv juba ära kasutatud,? ütles Rajala. Kuuenda reaktori rajamise otsus tuleks teha aastatel 2005?2008, et see 2015. aastal käiku võiks minna.
Sel nädalal algasid ettevalmistavad ehitustööd, mille jooksul eemaldatakse 450 000 kuupmeetrit kaljupinnast. Uue 1600megavatise reaktori põhi tuleb 11 meetri sügavusele kalju sisse. Aasta pärast annab TVO krundi üle mullu detsembris reaktori tarnijaks valitud Prantsuse-Saksa konsortsiumile Framatome-Siemens, kes alustavad jaama ehitustööde ja seadmete tarnimisega.
Soome viienda reaktori ehitamine maksab 3 miljardit eurot ehk 47 miljardit krooni. See on sama palju, kui kavatseb investeerida Eesti Energia aastani 2016.
Uue reaktori hinnast 2,5 miljardit eurot on plaanis rahastada laenuga. TVO-l õnnestus saada oodatust soodsamad laenutingimused, seetõttu tuleb toodetud elektri omahind madalam kui algselt prognoositud 25 eurot megavatt-tund. Laenu andjaks on sündikaat, mille tuuma moodustavad viis panka ? Nordea, Handelsbanken, Bayerische Landesbank, BNP Paribas ja JP Morgan. Koos kuue kuu Euriboriga tuli laenu protsent 2,6%. Pankade marginaal on ca 0,5%.
Tuumaenergeetikasse investeerimist kannustab tagant energiatarbe kasv ja Kyoto lepe, millega Soome võttis ambitsioonika kohustuse vähendada kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside heitmeid.
Viimaste aastatega on Soome eesmärgist aga hoopis kaugemale nihkunud ? mullu kasvas heitmete hulk 13% (s.o ca 5 miljonit tonni), kuna väheste sademete tõttu tuli Rootsi ja Norra hüdroenergia korvata söeküttel jaamade tootmise suurendamisega. Soome statistikaameti esialgsetel hinnangutel ulatusid 2003. a heitmed 90 miljoni tonnini, 1990. a tase oli 77 miljonit tonni.
Soome tööstus ja ametiühingud kardavad, et Kyoto leppest kinnipidamine vähendab Soome firmade konkurentsivõimet ning kiirendab tööstuse lahkumist teistesse riikidesse.
Kriitika on kasvanud sedamööda, kuidas rida riike eesotsas suurima saastaja USAga lepingust lahti on öelnud. Kui alla kirjutamata jätab ka Venemaa, ei saa Kyoto lepe jõustuda. Euroopa Liit on aga lubanud lepingust igal juhul kinni pidada.
Ettevõtjate sõnul on see ?hullumeelsus?, nagu ütles UPM Kymmene endine juht Juha Niemelä. See seab ohtu Euroopa töökohad ja konkurentsivõime. Samas ei tee lepingust kinnipidamine midagi kliima soojenemise ärahoidmiseks ? ELi arvele langeb vaid 15% tööstusriikide heitmetest. Soome tööstus tahab, et EL Kyoto leppe ümber vaataks.
EL plaanib tuleva aasta alguses käivitada saastekvootide müügi. Soome energiamahukale, kuid energia säästmisesse suuri investeeringuid teinud tööstusele teeb tuska, et Soomel tuleb kvoote osta riikidelt, kes pole taolisi investeeringuid teinud. Nüüd saavad need investeerida Soome firmade rahaga. Nii rahastab Soome näiteks Eestis Paldiski tuuleparki.
Sõltuvalt kvoodi hinnast (eri arvestustes 5?20 eurot tonn) võib elekter Põhjalas kallineda ca 30%. Etla instituudi hinnangul võib 2010. a Soomes nii kaduda 10 000 töökohta.
Hetkel kuum