Tööõnnetuskindlustus on kolmepoolselt vajalik

Georg Männik 19. veebruar 2004, 00:00

Tööõnnetuskindlustusest on võrreldes teiste nn klassikaliste sotsiaalse kaitse valdkondadega vähem räägitud. Näiteks pensionikindlustust ja ravikindlustust on 10 aasta jooksul juba mitu korda reformitud. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustamine toimib aga nii nagu ennegi ? sotsiaalmaksu ühisest katlast kaetakse tööõnnetusest tulenevad kahjujuhtumid; tervisekahjustused kaetakse kas pensioni- või ravikindlustuse kaudu. Teisisõnu ? üldjuhul on eraõiguslikest suhetest tulenevate hädade leevendamine jäetud riigi kanda. Ometi on ka tööõnnetused ja kutsehaigused suurte pensioni- ja ravikulude allikas.

Tervisekahjude hüvitamiseks kulub sel aastal tõenäoliselt 50 miljonit krooni. Siinjuures me teame, et suur osa tööõnnetustest vormistatakse kokkuleppel tööandjaga lihtsalt olmeõnnetuseks ja seetõttu võib tegelik number olla oluliselt suurem. Surmajuhtumeid on olnud aastas keskmiselt 30 ja raskete vigastustega tööõnnetuste prognoos käesolevaks aastaks on ligi 1000 juhtumit. Keskmisi ja kergeid vigastusi ning haigestumisi on aga kümneid kordi rohkem. Kõik see tähendab suurt muret kannatanutele ja nende peredele. Tegemist on põhjendatud kulutustega hüvitiste näol, samuti jääb saamata ka osa toodangust või jäävad osutamata olulised teenused. Kogukahju on mõõdetav sadades miljonites kroonides aastas.

Enamikes Euroopa riikides on rakendatud tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus, et vähendada tööõnnetusi ja kutsehaigusi, maksta hüvitisi töötaja ja tema pereliikmete elustandardi säilitamiseks ning saada asjakohast arstiabi.

Tavaliselt on see kindlustusliik kohustuslik tööandja vastutuskindlustus. Täiesti üheselt saab siit järeldada, et kindlustuse eest tasub tööandja ja kindlustusmakse suurust saab siduda ohutute ja tervislike töötingimustega. Samuti tähendab see, et ei kindlustata üksikuid töötajaid, vaid kindlustusobjekt on tööandja vastutus tööõnnetuse puhul kõikide töötajate suhtes.

See kindlustus toimib järgmiselt: tööandja kindlustab oma vastutuse võimalike tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest; ja kui tal tekib kohustus maksta tööõnnetuste puhul hüvitisi, siis need kulutused korvab tööandja asemel kindlustusselts. Tööandja vastutuskindlustuse maksed ei ole Eestis täna erisoodustusmaksuga maksustatud. Tööandja vastutuskindlustuse asemel kasutatakse Eestis paraku enamasti vähem võimalusi pakkuvat õnnetusjuhtumi kindlustust. Sellega kindlustatakse konkreetseid töötajaid ja see on maksustatud erisoodustusmaksuga.

Eestis tuleks samuti rakendada kaasaegne tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Eeltööd selleks on ammu tehtud. Kuigi selline kindlustusliik on vaba erisoodustusmaksust, tuleks samaaegselt vähendada ka proportsionaalselt sotsiaalmaksu. Esialgsed arvutused näitavad, et 1% sotsiaalmaksust on piisav tööõnnetustest ja kutsehaigestumistest tekkinud kulutuste katmiseks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:12
Otsi:

Ava täpsem otsing