Valitsus jättis mitmed seaduse muutmise eelnõud toetamata

19. veebruar 2004, 10:43

Valitsus jättis oma tänase istungil toetamata mitmed seadusemuudatuse eelnõud.

Toetust ei leidnud Mõõdukate algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõumille eesmärgiks oli luua võimalused täiendavaks ravikindlustuseks lisaks sundkindlustusele.
Kehtiv tulumaksuseadus käsitleb tööandja poolt töötajate ja teenistujate täiendavat ravikindlustust kui maksustatavat tulu ja erisoodustust. Seadusemuudatus annaks võimaluse kindlustusseaduse mõistes vabatahtliku ravikindlustuse suuremaks levikuks.
Valitsuse hinnagul ei ole seaduseelnõu seletuskirjas toodud muudatuste eesmärk piisavalt põhjendatud. Sealt ei nähtu, kuidas nimetatud maksusoodustus aitaks kaasa elanikkonna vananemisega kaasnevate riskide paremale maandamisele.

Toetust ei leidnud Mõõdukate algatatud kollektiivlepingu seaduse § 6 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli kaasajastada kollektiivlepingu seaduse §-s 6 määratletud valdkondade, milles kollektiivlepingu pooled võivad kokku leppida, teemaderingi ning viia vastavusse Euroopa tavadega.
Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel uus sotsiaaldialoogi seadus, mistõttu ei peeta täna vajalikuks kollektiivlepingu seadust muuta.

Toetust ei leidnud Mõõdukate algatatud töö- ja puhkeaja seaduse §-de 6 ja 23 muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli väikeste laste vanematele paindlikumate võimaluste loomine töö ja pereelu ühildamiseks. Soovitakse sätestada alla 12-aastase lapse vanemale osalise tööaja võimalus ning anda väikelapse vanemale, eeskostjale või hooldajale üks täiendav tasuline puhkepäev kuus.
Kuna riik juba maksab töötavale vanemale lapsehooldustasu, leiab rahandusministeerium, et lisaks lapsehooldustasule veel täiendava tasulise päeva hüvitamine riigieelarvelistest vahenditest ei ole põhjendatud.

Toetus ei leidnud Mõõdukate algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli suurendada tööandjate motivatsiooni oma ettevõtte või asutuse töötajate koolitamiseks. Soovitakse jätta erisoodustuste hulgast välja kulutused tasemekoolitusele ja võimaldada tööandjal selle eest maksuvabalt tasuda.
Valitsus ei pea kohaseks tasemekoolituste osas piiramatu maksuvabastuse andmist.
Rahandusministeeriumi hinnangul on maksuvabastus mõeldav vaid otseselt tööga seonduvate koolituste puhul.

Toetust ei leidnud Isamaaliidu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli lapsevanematele antavate maksusoodustuste kaudu edendada laste ja noorte tegelemist spordiga ning luua neile paremad võimalused vaba aja sisustamiseks.
Eelnõus tehti ettepanek sätestada, et koolituskuludeks loetakse vanema või eeskostja poolt alla 20 aasta vanuse lapse eest tasutud spordiklubi osalustasu (liikmemaks), mis on dokumentaalselt tõestatud.
Sotsiaalministeeriumis on väljatöötamisel kompleksne lahendus tervislike eluviiside edendamiseks ja seetõttu on valitsus seisukohal, et üksikute terviseedendust puudutavate lahendusvariantide käsitlemine on praegu ennatlik.

Toetust ei leidnud ka Keskerakonna algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli Eesti kodakondsuse saamise tingimusi, sealhulgas riigikeele oskuse nõudeid, lihtsustada.
Valitsuse hinnangul on täna olemas usaldusväärne ja piisavalt tõhusalt toimiv eesti keele oskuse hindamise süsteem tasemeeksamite näol ja seetõttu jääb selgusetuks vajadus senist süsteemi muuta eelnõus toodud viisil.

Kodakondsuse seaduse täiendamine sättega, mille kohaselt on eritingimusel võimalik Eesti kodakondsus saada vaid neil täisealistel isikule, kes on Eestisse asunud enne 1990. aasta 1. juulit, laieneks välismaalastele sõltumata nende kodakondsusest ning ei ole seetõttu kooskõlas eesmärgiga vähendada kodakondsuseta isikute arvu.

Eelnõuga ette nähtud koolituskulude hüvitamine ning eesti keele ja EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõuete täidetuks lugemine ka õppekursuse läbinud isikute osas on siseministeeriumi hinnangul küsitav, sest õppekursuse läbimise või selle tulemuslikkuse kontrollimine on keeruline ning selline regulatsioon tooks ilmselt kaasa fiktiivselt õppekursuse läbimiste tõendite kasutamise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing