Elu on ilus ja õlu on elus

Menüü tutvustas, et tegemist on Saksa stiilis õlletoaga, kus ?elu on ilus ja õlu on elus?. Tõepoolest, Hansa õlletare pakub Tallinna Beer House?is pruulitud kolme sorti elusat õlut ? Märtsiõlut, Pilsnerit ja Dunkles-õlut.

Menüüs olid aukohal vorstid ? ikkagi Saksa värk. Heledad ja tumedad, pikad ja lühikesed. Meie olime restoranile häälestunud ja valisime peenemaid roogasid. Lehitsesime läbi menüü jaotused ?Isu üles ärgitajad?, ?Mõnus märjukese juurde ampsata? ja ?Sakstehärra vorstide valik?. Farmeri salat ja viikingite kalasalat krevettidega olid kerged ja krõmpsuvad, parajad suupisted tõsisema toidu ootamiseks. Rubriigist ?Kui juba süüa, siis teha seda korralikult? valisime põrsaabaprae peekoni-kapsasalati ja rosmariinikartulitega ning praetud looma sisefilee röstkartuli ja mündikastmega, mis kandis nime ?Aadlikule paras roog?.

Toidud olid pubi- ja restoranitoitude vahepeal, aga olimegi valiku teinud kallimate toitude otsast: lihad hästi küpsetatud, kastmetel nimeväärne maitse, sobivad lisandid. Nii et toit oli kenasti ülalpool keskmist taset. Aga täiesti eriline oli siinne teenindus! Rõõmus ettekandja tundus tõepoolest meie eest hoolitsevat, mitte oma töökohust täitvat. Vaatasin ja imestasin. Meie lauda teenindas Siret, aga kõrvallaua ettekandja tundus just sama armas ja kena olevat. Nii et esialgsest ninakrimpsutusest järjekordse õllelaudadega kõrtsi üle ei jäänud lõpuks midagi järele. Toit on hea, lärmiraadiot hoitakse vaos ja ettekandjad on Eesti tipptegijad.