Laenuvõtjatele tõotab ka see aasta tulla soodne

2003 oli pankadele laenusõja-aasta ja laenuvõtjale võiduaasta ? nii soodsaid laene, kui olid mullu, pole Eestis varem olnud. Ent ka tänavu tõotab tulla laenuvõtjaile hea aasta ? pankade võitlus iga kliendi eest jätkub ning see hoiab intressid all.

Intressisõda pankade vahel vaibumise märke ei näita. Vastupidi, 2002. aasta lõpus 3,95protsendilise eluasemelaenuga sõja valla päästnud Nordea Pank õhutab täie hooga laenulahinguid edasi pidama. Jaanuaris lõpust meelitab pank oma konkurentide juures eluasemelaenu võtnuid Nordeasse üle tulema, pakkudes neile seni odavaimat, 3,5- kuni 3,8protsendilise koguintressiga eluasemelaenu.

Et oma kliente mitte kaotada, peavad pangad oma turuosa hoidmise või suurendamise nimel veelgi kärpima intressimarginaali. Heal meelel nad seda ei tee, sest see tähendab nende laenutulu vähenemist.

Hansapanga finantsjuht Kristina Siimar loodab, et keskmine marginaal ei kuku sel aastal 3 protsendipunktist allapoole. Ent näiteks Skandinaavia pankade intressimarginaalid on 1,6 ja 1,8 protsendipunkti vahel, Leedus võtavad pangad laenutulu veel vähem ? 1?1,2 protsendipunkti. Seega võiks laenuraha meil teoreetiliselt isegi veel odavam olla.

Selle, mis pangad marginaalide vähendamisega kaotavad, loodavad nad tasa teha laenumahtude kasvuga. Samas ennustab Hansapank Eesti juht Erki Raasuke, et sel aastal laenuportfelli üldine kasvutempo mõnevõrra aeglustub. Inimeste laenuvõime hakkab vähenema.

Suurem osa neist, kes suudavad võtta ja teenindada pikka laenu, on ehk tõesti seda juba teinud ? praegu on eluasemelaen umbes 50 000 inimesel. Võib eeldada, et kuni 1. maini võetakse kinnisvara soetamiseks siiski üsna aktiivselt laenu, sest pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga muutub uue eramu või krundi soetamine mõnevõrra kallimaks - maa esmamüügile lisandub käibemaks.

Kui pangad tahavad kasvada, peavad nad hoidma all nii laenuintresse kui ka pakkuma uusi laenutooteid. Ning kui seni on pangad keskendunud vähemalt paari-kolme keskmise palga saajatele kui potentsiaalsetele pika laenu võtjatele, siis tõenäoliselt hakkavad nad üha enam silma viskama ka madalama, näiteks 10 000kroonise sissetuleku saajaile. Nende seas on palju inimesi, kes sooviksid oma ühe-kahetoalise korteri suurema vastu vahetada või üürikorterist isiklikule elamispinnale pääseda. Tänavu võib neil selleks võimalus avaneda.

Sel aastal võivad aga soodsamate laenutingimustega arvestada ka ettevõtjad. Senini on ettevõtluslaenude intressid püsinud pealpool 5 protsenti. Nii et siin jätkub intressidel kukkumisruumi.

Kui kaua sellised head ajad laenuturul võiksid kesta, sõltub paljuski sellest, mis hakkab toimuma eurotsoonis. Tugev euro ja endiselt nõrk Euroopa majandusmootor ei ennusta Euriborile kiiret tõusu. Nordea eeldab, et Euroopa Keskpanga intressid püsivad praegusel tasemel aasta lõpuni. Seega: kui on laenu on ilmtingimata vaja võtta, tasub seda muidugi teha, kui selleks on head tingimused.

Autor: ÄP