Praamiliiklus võib minna Tallinna Sadama kätte

Majandusminister Meelis Atoneni sõnul on tõenäoline, et seda teenust hakkavad üheskoos osutama riigile kuuluvad Tallinna Sadam ja väikesadamaid haldav Saarte Liinid. Saarte ja mandri vahelise praamiliikluse Tallinna Sadamale andmine ei välista võimalust, et sõitma jäävad ikkagi Saaremaa Laevakompanii (SLK) praamid.

Ettepaneku kohaselt võimaldaks see samm tõsta liiniveo efektiivsust, sest uute laevade soetamisel väheneksid remondikulud ning sadama infrastruktuuri ja parvlaevade opereerimise koostööst sünniks sünergia.

Ministri hinnangul võib riik äriühingu omanikuna nõuda enda poolt investeeritud kapitalile võimalikult madalat tootlust, mil lubaks piletihinnad madalal hoida. Kuna mandri ja saarte vaheline ühendus jääb avatuks ka teistele vedajatele, siis ei ole tema väitel tegu teenuse riigistamisega. Riik vabaneks ühtlasi aasta-aastalt kasvava dotatsiooni maksmisest. Atonen lubas, et praamiliiklus jätkub igal juhul ka pärast SLKga sõlmitud lepingu lõppemist 1. oktoobril. Ta ei välistanud ka selle firma laevade rentimist või koguni ostu.

Peaminister Juhan Partsi hinnangul on majandusministri ettepanek väga tõsine: ?Meil ei ole mingisugust mõtet karta selliseid dogmasid, et riik läbi oma ettevõtete ei suudaks selle teenusega hakkama saada.?

Atonen on öelnud, et on seni Saaremaa Laevakompanii (SLK) pakutud teenusega rahul, ometi ei soovi ta selle firma jätkamist. Sellest teeb SLK omanik Vjat?eslav Leedo järelduse, et ministrile ei meeldi firma omanik ja ta tuleb kellegi teise vastu välja vahetada. ?Kui minister ütleb, et teenus pole läbipaistev, siis ta on kas rumal või valetab sihilikult,? leiab ta.

Leedo väitel ei välista ka praegune leping konkurentsi. Riik võiks pearaha tema sõnul ka mitme firma vahel ära jagada. Küll aga välistab tema hinnangul konkurentsi plaan viia koos praamiliikluse korraldamisega ka praegu Saarte Liinidele kuuluvad väikesadamad Tallinna Sadama koosseisu. Leedo hinnangul on see täielik absurd, sest Tallinna Sadam on laevaliikluse korraldamisest ammu loobunud ning landlord-tüüpi sadamana isegi puksiirid välja rentinud. Laevaliiklusega tegelema hakkamine mõjuks tema hinnangul halvasti Tallinna Sadama konkurentsivõimele.

Praamiliikluse nullist üleehitamiseks kulub Leedo hinnangul 500?600 miljonit krooni, ühe laeva ehitamiseks aga igal juhul rohkem kui lepingu lõppemiseni jäänud seitse kuud.

Leedo näeb ühe võimalusena varianti, et Tallinna Sadam omandab temalt SLK aktsiad. Milline võiks olla tehingu hind, ei oska ta praegu öelda. Ta on kaalunud ka laevade müüki või nende viimist mõnele teisele liinile.

Viimasel riigihankekonkursil ei osalenud SLK Leedo sõnul seetõttu, et selle tingimused polnud vastuvõetavad. Ta paneb imeks, et 700 miljoni kroonise riigitoetuse jagamisel ei küsitud firma taustaandmeid. Kõige hullem oli aga tema hinnangul punkt, mis nägi ette 50 000 krooni trahvi ükskõik millisel põhjusel reisi ärajäämise korral. ?Ma ei saa nõuda, et kapten sõidaks välja, kui tuul puhub 40 meetrit sekundit, sest sellega seaks ta ohtu reisijate elu,? lausub ta.

Leedole kuuluvate firmade käive oli eelmisel aastal 600 mln krooni, millest 150 mln krooni tuli SLK-lt. Eelmisel aastal vedas laevafirma ainuüksi Virtsu?Kuivastu liinil miljon reisijat. Hiiumaa liinile oli kavas sügisel uus laev käima panna.

SLK laeva Regula kapten Viktor Rohtla soovitab poliitikuil kainelt olukorda hinnata ja alles seejärel otsustada. Kapteni sõnul jääb laevameestele, kes poliitikast suuremat ei hooli, praegusest kemplemisest väga inetu mulje ja nad ei saa aru, mis lahti on.

Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov ütleb, et kui omanik käsu annab, tuleb see ka täita. ?Meie firma on suur ja tugev, küll saame hakkama,? lausub ta, kuid möönab samas, et ülesanne on huvitav, aga raskete killast. Keeruliseks muudab olukorra tema hinnangul ka kavandatav sild mandri ja Saaremaa vahele. ?Meie saame igal juhul poliitikutega hästi läbi,? ütles Sakkov.