Börsindus liigub detsentraliseerimise suunas

1999. a alustati ambitsioonika Finantsteenuste Tegevuskava elluviimist, mille eesmärgiks on tekitada ühtne Euroopa hulgimüügi turg, avatud ja kaitstud jaemüügi turud ning kehtestada kõige tänapäevasemad ennetava iseloomuga reeglid ja järelevalve. On jõutud ühisele arusaamale veel nelja meetme osas, mis hõlmavad investeerimisteenuseid, läbipaistvust ja ettevõtete ülevõtmisi.

Need saavutused on muljetavaldavad. Kuid nende asjakohasuse hindamiseks tuleb esitada kolm küsimust: kas selline harmoniseerimine oli vajalik, kui tulemuslikud on tagajärjed - peale vastuvõetud meetmete arvu - ning kõige olulisem: kas Finantsteenuste Tegevuskava rakendamine on piisav, jõudmaks ühtse finantsturuni?

Esimene küsimus. Britid väidavad, et selline ühtlustav lähenemisviis ei sobi kokku ELi riikide erinevustega: tarvis oleks vastastikust tunnustamist ning ülejäänu määratakse ära konkurentsi ja investorite valikute poolt. Siiski on mitteküllaldane harmoniseerimine sageli võimaldanud liikmesriikidel luua tõkkeid konkurentsile, mida on võimalik eemaldada vaid seaduste ja standardite järjepideva juurutamisega.

Saavutatu osas on mõned meetmed tõepoolest kiitust väärt. Täiendatud raamatupidamispõhimõtete ühtse kogumiku vastuvõtmine kõrvaldab peamise takistuse Euroopa fondibörsil registreeritud ettevõtete kasumlikkuse tegelikuks võrdlemiseks.

Turu kuritarvitamise vastane direktiiv annab Euroopa järelevalveorganitele suurema õiguse uurimise läbiviimiseks ja sanktsioonide kehtestamiseks. Väärtpaberite emissiooniprospektide direktiiv lubab ettevõtetel kõikidel Euroopa turgudel aktsiaid välja anda.

Kõige delikaatsemaid teemasid käsitletakse aga Investeerimisteenuste direktiivis. Kõnealune direktiiv annab üheselt ja õigusega konkurentsivabaduse kõikidele kauplemiskohtadele, võttes seega ära ?ametlike? vahenduskaubanduse organisatsioonide privileegid. Kauplemine ei pea enam lähtuma ametlikult reguleeritud turust, mis tähendab, et parima teostaja väljaselgitamine jääb lahtiseks. Nii turud kui järelevalve vajavad kiiresti uut Investeerimisteenuste direktiivi, kuna uu-endused on eelmise versiooni muutnud aegunuks.

Eesmärk polegi võimalikult paljude ülevalt tulevate meetmete kehtestamine, vaid turutõrked pärsivad altpoolt tulevat initsiatiivi. ?Turgusid loovad ja arendavad turul osalejad, mitte reeglid ja järelevalve,? ütleb London. See võib olla tõsi, aga senine kogemus pole just hiilgav.

Euroopa eraomanduses olevate börside püsiv killustatus ei ole põhjustatud eelkõige normatiivset laadi takistustest. Pigem peegeldab riikidevaheliste tehingute kõrge hind kauplemisjärgse etapi ebaefektiivsust, seda eriti börsitehingute arvelduste ja tasude maksmise osas.

Seevastu toimub vaikne edasiminek teisel rindel. Lamfa-lussy raporti tulemusena ei paranenud üksnes seadusandlik protsess, vaid ka Euroopa Väärtpaberite Järelevalve Komiteele anti oluline institutsionaalne seisund. See on tõenäoliselt kõige olulisem samm võrdse mänguruumi loomiseks, kuna liidu seadusandluse ülevõtmine rahvusriikide järelevalvesse jätab ikkagi liiga palju võimalusi oma suva järgi tegutsemiseks.

Üleskutset ühtse Euroopa järelvalveorganisatsiooni loomiseks on hetkel üsna raske järgida: lepingus (ega ka põhiseaduse projektis) pole selleks juriidilist alust, liikmesriikide õigussüsteemid on liiga erinevad, reeglid pole piisavalt harmoniseeritud ja liidu seadus näib liikuvat detsentraliseerimise suunas.

Autor: Luigi Spaventa