Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nordkalk laiendab kaevandamist
Kureveres kaevandatavast magneesiumirikkast dolomiidist viib Nordkalk Eestist välja praktiliselt kõik. Sealt tuleb ka pool ettevõtte käibest.
Aastas annab Kurevere kaevandus 400 000 tonni kivi ning praegu taotleb ettevõte luba maardla laiendamiseks.
?Selleks aastaks on meil Kureverega ambitsioonikad plaanid, raskuspunkt arenguplaanides on just seal,? rääkis ASi Nordkalk tegevdirektor Andres Rammul. ?Aastaid oleme sipelnud sellega, et materjal valmis teha. Nüüd tahame hakata selle pealt ka kasumit teenima.?
Rammulil tuleb ette päevi, mil ta sõidab läbi 400 kilomeetrit klaaslibedaid talveteid. Tuleb ette, et kõik kolm tootmisüksust ? Rakke tehas Lääne- Virumaal, Kurevere dolomiidikaevandus Läänemaal ja Vasalemma lubjakivikarjäär Harjumaal ? tuleb ühe päeva jooksul läbi käia.
Lisaks vastutab Rammuli juhitav Eesti Nordkalk ka Läti, Leedu ning Peterburi müügipiirkonna eest.
Erinevalt paljudest lubjakivikaevandustest, mis Põhja-Eestis kivi ehituskillustikuks maapõuest välja toovad, annab Nordkalk kaltsiumirikkale kivile väärtust juurde.
?Meie äri on rajatud lubjakivile kui tehnoloogilisele toorainele,? selgitas Rammul. Seda võimaldavad heades kohtades asuvad maardlad ? igast kivist asja ei saa, peab olema piisav kaltsiumisisaldus. Kui tavalist lubjakivi on terve Põhja-Eesti täis, siis parendamiseks sobivat on tunduvalt vähem ja Nordkalk on Eestis ainus, kes just sellele spetsialiseerunud. Sellest ka mitmekordne toote hinnavahe müügis.
Nordkalki kontsern on Läänemeremaade suurim ning Euroopas käibelt kolmas lubjakivitoodete ja dolomiidi tootja. Soome kapitalist alguse saanud rahvusvaheline ettevõte toimib lisaks Eestile ka Soomes, Norras, Rootsis, Poolas, Saksamaal ja Peterburis. Nordkalki omanikuks on Soome ja Rootsi investeerimisfondide moodustatud valdusfirma ning Eesti Nordkalk mängib kontsernis käibelt väikest, kuid strateegiliselt olulist osa, olles hüppelauaks ida ja lõuna poole.
?Osa meie toodangust läheb kontserni-siseseks kasutamiseks, näiteks Vasalemmast kaevandatud kivi töödeldakse Soomes edasi. Need hinnad aga määratakse ettevõtte sees ning loomulikult mõjutab peaaegu omahinnaga müük ka meie majandustulemusi,? selgitas Rammul.
Ekspordiks läheb kaks kolmandikku toodangust, enamik Saksamaale. Turgu võiks olla ka Venemaal, kuid erinevalt paljudest teistest ettevõtjatest ei häiri Nordkalki mitte topelttollid. Kõige suurem kirstunael on importtoodetele kehtiv raudteetariif, mis on tavapärasest kordades kallim. ?Vene raudteel kehtib importijaid diskrimineeriv hinnasüsteem,? nentis Rammul. ?Meie kauba hinnast moodustavad transpordikulud märkimisväärse osa.?
Rakkes asuvast tehasest tulev põletatud lubi jääb suures osas Eestisse, andes toorainet tselluloositehastele, silikaatkivi- ja poorbetoonitööstusele. Tehas hakkab tänaseks ka toibuma Vene turu kadumisest tulnud tagasilöökidest 1998. aastal ja eelmise aasta 4miljoniline ärikasum on lähedane kunagistele hiilgeaegadele. Kogu ettevõte jäi mullu siiski nulli ? kasumi sõi ära Virtsu sadama rekonstrueerimisest tulenevad väljaveoprobleemid ja Kurevere karjääri tootmismahtude suurendamine.