Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Epohhi lõpp Ericssonis

Sirje Rank 25. veebruar 2004, 00:00

Ericssonist võib edaspidi saada ka ülevõtu objekt.

Seni hoidsid võimu Ericssonis kindlalt enda käes kaks omanikku ? Rootsi Wallenbergide tööstusdünastiale kuuluv investeerimisfirma Investor ning Svenska Handelsbanki investeerimisfirma Industrivärlden. Neile kahele kuulus ligi 80% hääleõigusest, ehkki Ericssoni aktsiaid oli neil kahepeale alla 10%.

See oli võimalik tänu erakordselt suurele vahele Ericssoni aktsiate hääleõigustes ? B-aktsia andis seni vaid tuhandiku A-aktsia hääleõigusest.

Süsteemi on juba pikka aega kritiseerinud nii Ericssoni välisinvestorid, nimetades seda diskrimineerivaks, kui ka Euroopa Komisjon, nähes selles takistust Euroopa firmade konsolideerumisele. Viimati kerkis küsimus taas teravalt päevakorda, kui 2002. aastal tuli Ericssoni suurosanikel garanteerida 30 miljardi Rootsi krooni suurune uusemissioon firma päästmiseks.

Läinud nädalal avalikustas Ericssoni nõukogu juht Michael Treschow pikkade vaidluste järel sündinud kompromissi, millega erinevus aktsiate hääleõiguses küll säilib, kuid mitte nii drastilises mahus.

Ettepanek on vähendada vahe häälteõiguses suhtele 1:10. A-aktsiate omanikud saavad kompensatsiooni. Citigroup Smith Barney arvestuste järgi kahaneb Investori ja Industrivärldeni hääleõigus 83 protsendilt 30-le. Suurema sõnaõiguse saavad institutsionaalsed omanikud, nagu Robur, Alecta ja pensionifondid. Välisinvestorite kollektiivne hääleõigus kasvab praeguselt kahelt protsendilt 28 protsendile. Kokku on välisinvestorite käes praegu 38% Ericssoni kapitalist.

Kokku on Ericssonil 15,3 miljonit B-aktsiat ja 650 miljonit A-aktsiat.

Hääleõiguste reformi peavad veel heaks kiitma nii Investori ja Industrivärldeni kui ka Ericssoni aktsionärid, samuti mitmed Rootsi ametivõimud.

Analüütikute hinnang on, et lähiperspektiivis ei oma hääleõiguste reform Ericssonis erilist tähendust. Ka 30?40 protsendiga jätkavad Industrivärlden ja Investor Ericssoni tüürimist. Küll aga tähendab muudatus, et Ericsson on edaspidi vähem kaitstud vaenulike ülevõtupakkumiste eest. Võimalike huviliste seas nimetab Rootsi majandusleht Dagens Industri näiteks Saksa Siemensit, mis ei ole eriti edukas olnud 3G alal. Samuti Ciscot ja IBMi. Soome Nokial oleks kindlasti vara ja vahest ka huvi, kuid siin saaks takistuseks Euroopa konkurentsiametnikud.

Ericssoni aktsia praeguse kursi juures oleks firma suur tükk isegi IBMile alla neelata. Samas alles 2001. aasta kriisi päevil oli Ericssoni väärtus vaid 53 miljardit Rootsi krooni. Kui hääleõiguste reform oleks läbi viidud juba toona, oleks Ericsson olnud kerge saak.

Ka nüüd muutmisele minev hääleõiguste süsteem on kriisi pärand ? see sai alguse läinud sajandi esimese poole nn Kreugeri finantskrahhist Rootsis. Ivar Kreuger oli suure Ericssoni aktsiapaki müünud ITT-le. Toonane ?aumeeste kokkulepe? tagas Ericssoni säilimise Rootsi firmana ning pani ühtlasi aluse maailma juhtivale firmale telekommunikatsiooni tehnoloogias.

Stockholmi börsi enim kaubeldud firmadest oli tuhandekordse vahega aktsiate süsteem varem kasutusel ka kuullaagrite tootjal SKFil ja kodumasinaid tootval Electroluxil, mis reformisid oma hääleõigused 1:10-le seitse aastat tagasi.

?Umbes pooltel Stockholmi börsil registreeritud firmadel on erineva häälteõigusega aktsiate struktuur, kuid Ericsson oli viimane, kus vahe oli nii suur,? ütles ajalehele Wall Street Journal Investori infojuht Fredrik Lindgren.

Analüütikud prognoosivad hääleõiguste reformist ? kui see lõpuks kinnitatakse ? Ericssoni aktsiale kerget positiivset mõju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:13
Otsi:

Ava täpsem otsing