Ettevõtja võimalus õigusabi saada aheneb

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 24. veebruar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja võimalus õigusabi saada aheneb
Seaduse eelnõu kohaselt saavad tulevikus õigusabi osutada vaid advokatuuri liikmed ning praegu ligi 150 õigusbüroos tegutsevad vabad juristid tõrjutakse sisuliselt õigusabiturult välja.
Tõsi, riigi õigusabi seadus näeb juristidele ette võimaluse saada lihtsustatud korras advokatuuri liikmeks pidada oma õigusbürood edasi advokaadibüroona.
?Riigi õigusabi seaduse eesmärk on õilis ? tagada õigusabi vähekindlustatud inimestele,? kommenteeris Eesti Juristide Liidu tegevpresident Enn Tonka. ?Samas on mõistetamatu, miks sama seadusega on vaja asuda reguleerima kogu õigusabiturgu.?
Tonka on veendunud, et paljude õigusabi vajavate klientide, näiteks juriidiliste isikute jaoks muutub valikuvõimalus ahtamaks. ?Ja ilmselt ei muutu ka hinnaskaala odavamaks,? lisas Tonka. Tallinna tippadvokaatide tunnitasud algavad praegu 1500 kroonist ning ulatuvad 2200 kroonini. Õigusabibüroodes algavad tunnitasud 300 kroonist ning ulatuvad 1300 kroonini.
EVEA asepresidendi, Võru keraamikatööstuse ASi Timo-Keraamika juhataja Tiit Raagi sõnul on äärmiselt ohtlik tendents, kus üha enam tuleb seadusi, mis püüavad mingit turgu ära jaotada. ?Eriti haavatavad on siin just väikeettevõtjad,? rääkis Raag ning kinnitas, et tõstab nädala pärast toimuval EVEA volikogu koosolekul õigusabiturgu kitsendava teema üles.
Keila Tarbijate Ühistu juhatuse esimehe Olev Mälli andmeil vajab nende firma aastas umbes kümnel korral õigusabi. ?Keerulisemate asjade puhul oleme kasutanud advokaatide abi, kuid enamikul juhtudel oleme abi saanud õigusbüroodest,? lausus Mäll. ?Ma ei kahtle juristide kompetentsuses.?
Mälli hinnangul on õigusbüroode teenus odavam ning paindlikum. ?Võrreldes advokaatidega on kompetentsete juristide tunnihind 500?600 krooni odavam,? seletas Mäll. ?Sageli vajab ettevõte jooksvalt ja kiiresti spetsiifilist juriidilist nõu ning kõige parem on seda küsida antud valdkonnale spetsialiseerunud juristilt.?
Eesti õigusbüroode ühenduse juhatuse esimehe, omanimelise õigusbüroo omaniku Rein Saarma sõnul ei taha sugugi kõik tegevjuristid advokaatideks hakata.
?Ma ei mõista, miks mul keelatakse juristitöö ära ning sunnitakse astuma advokatuuri,? rääkis Saarma. Ta ütles, et see on vastuolus põhiseadusega, kus on kirjas inimese õigus valida endale meelepärane kutseala. ?Kui advokatuur hakkab ainsana osutama riigi õigusabi, jääb kogu äriõigusest ja ettevõtlusest tulnev valdkond riigi õigusabist ilma,? seletas Saarma.
Riigikogu õiguskomisjoni liikme, ettevõtja Reet Roosi kinnitusel on tema saanud head teenust nii advokaatidelt kui ka juristidelt. ?Riigi õigusabi seadus sätestab kindla korra ja selged tingimused õigusabi taotlejatele ja selle andmise üle otsustajatele,? kirjutas Roos elektronkirjas.
Esialgsete plaanide kohaselt peaks Riigikogu riigi õigusabi seaduse vastu võtma selle aasta sügisel ning seadus jõustuks 2005. aastal.
Hetkel kuum