Kauba vale pakendamine jätab kindlustushüvitisest ilma

Maanteedel, õhus ja veeteedel liiguvad iga päev tuhanded veosed. Nii kaubasaatjad kui ka kaubasaajad soovivad, et koorem jõuaks õnnelikult kohale. Paraku on kauba transportimisega lähtekohast sihtkohta seotud mitmed riskid. Kindlasti on üks nendest kauba pakend ning selle ettevalmistamine transportimiseks. Seega peavad nii kauba saatjad kui ka saajad pöörama pakendile, pakendamisele ning veoks ettevalmistamisele erilist tähelepanu. Pakend peab olema piisav konkreetsele transpordiliigile iseloomulike vibratsioonide, raputamiste, hõõrdumiste, lainetamiste vms leevendamiseks.

Kõikide vedaja vastutust käsitlevate rahvusvaheliste normide kohaselt vabaneb vedaja alati vastutusest tekkinud kahjude eest, kui need on põhjustatud valest või ebapiisavast pakendist. Pakendamiseks loetakse ka veose ettevalmistamist transpordiks. Seega on kauba pakendamine ning transpordiks ettevalmistamine reeglina kaubasaatja kohustus. Samas on vedaja vastutuse olemasolu ehk eeldus vastutuse tekkimise osas kehtivate rahvusvaheliste normide lõikes erinev.

Näiteks autotranspordi puhul eeldatakse autovedaja vastutust, kuni tõestatakse vastupidist. Samas on mereveo korral olukord vastupidine ehk saatja või saaja peab tõendama, et pakend oli piisav, ning vedajal puudub alus vastutusest vabanemiseks.

Siiski peavad kaubasaatjad ja -saajad omavahel selgeks tegema, kes, mis moel ning mis ulatuses vastutab kauba pakendamise ning veoks ettevalmistamise eest. Võib juhtuda nii, et kaubasaatja pakendab ning valmistab veose transpordiks ette kaubasaaja antud instruktsioonide või tehnoloogia kohaselt. Selline kokkulepe või klausel peab sisalduma tarnelepingus. Kui need tingimused on kauba saatja ja saaja vahel lahti rääkimata ning kahju korral hakatakse süüd üksteisele veeretama, on see vedajale ainult lisaargument kahjutasu maksmisest kõrvalehoidmiseks. Kaubasaatja või -saaja üheks argumendiks on pakendi või pakendamise standardiseerimine.

Kui on töötatud välja rahvusvaheliselt tunnustatud tingimused kauba pakendamiseks ning transportimiseks, on kauba kahju korral vedajal suhteliselt raske, kuid mitte võimatu viidata ebapiisavale pakendile. Allakirjutanu hinnangul võib kauba kahjustuste korral kvaliteedi tagamise standardi olemasolu pakendi või pakendamise tehnoloogia suhtes osutada kaalukaks tõendiks pakendi või pakendamise hindamisel.

Peale selle tuleks pakend märgistada vastavalt nõudmistele, mis sisalduvad rahvusvahelises pakendamise ning markeerimise standardis ISO 780, mis käsitleb pakendile ja selle märgistusele esitatavaid nõudmisi kauba laadimistööde ja transpordi teostamiseks, kusjuures ISO 780 ei laiene ohtlike kaupade märgistamisele. Seega juhul, kui leiab tõendamist, et vedamisel ja/või laadimistööde käigus rikuti etteantud tingimusi, lasub vedajal kohustus hüvitada kahju.

Siiski on suhteliselt raske anda ühepoolset hinnangut teatud kaubanomenklatuuri pakendile, peale selle puudub teatud kaubanomenklatuuride osas üldiselt tunnustatud rahvusvaheline standard. Võtame näiteks klaaslehtede transpordi.

On üldteada, et klaaslehte transporditakse spetsiaalsetel raamidel. Kahjude korral tekib alati küsimus, mis on ikka vedaja süü, kui hoolimata sellest, et raam ei ole veo ajal ümber läinud, on kaup katki. Väliselt korras pakendi puhul ning juhul, kui ei leidnud tõendamist kauba nihkumine või ümberkukkumine transpordivahendis, ei ole üldjuhul vedaja kohustatud kahjustatud kauba eest kahjutasu maksma.

Samuti on problemaatiline pakendamata kaupade ehk puistekaupade, näiteks värskete arbuuside vedu. Tavapäraselt veetakse arbuuse pakendita laadituna haagise põrandal. Paratamatult haagis rapub ja vibreerib maanteeveo ajal ning saabumisel sihtkohta avastatakse kauba kadu. Vedaja süü on taolisel juhul küsitav, kuna CMRi konventsiooni (kohaldatakse autoveolepingutest tekkinud õiguste ja kohustuste tekkimisel) mõistes ei vastuta vedaja pakendamata kaupade veol tekkinud kahjude eest (vt näidet tabelis).

Kui hoolimata kõikidest abimeetmetest on kaup saanud oluliselt kahjustada, siis hinnangu pakendi, pakendamise ja/või kauba veoks ettevalmistamise piisavuse osas saab teha ainult sõltumatu ekspert ja ainult siis, kui koorem esitatakse ekspertiisiks mahalaadimata kujul. Kahjueksperdid (loss adjusters inglise keeles) on oma eriala tunnustatud spetsialistid ning tihtipeale piisab ekspertiisi tellinud organisatsioonile otsuse tegemiseks nende arvamusest kahjujuhtumi kohta. Siiski saab alati kohtus vaidlustada ka eksperdi hinnangut, kuid selle olemasolu on juba argumendiks kas vedaja, kaubasaatja või -saaja kasuks.

Maailma tuntumaid organisatsioone sündikaat Lloyd?s koondab oma katuse alla nii kindlustusandjaid kui ka kahjueksperte ning Lloyd?si poolt väljastatud vastava eriala tegevussertifikaat annab seda omavale ettevõttele tunnustuse, et nad vastavad Lloyd?si esitatavatele kvaliteedinõudmistele, tegutsemaks antud valdkonnas. Vastavasisuline informatsioon on saadaval aadressil www.lloyds.com

Samas iseloomustab tänapäevast transporditurgu komplekssete lahenduste pakkumine ekspedeerijate poolt. Sõlmitud lepingu alusel võib ekspedeerija osutada lisateenuseid, nagu näiteks kauba markeerimine ja/või veoks ettevalmistamine. Kui ekspedeerija eksib kauba markeerimisel või selle veoks ettevalmistamisel ning kaubaomanikul tekib kahju, peaks üldjuhul taolist kahju katma ekspedeerija vastutuskindlustus ning ekspedeerija ei saa viidata ebapiisavale pakendile. Küll ei tähenda see, et kahjutasu maksab veo tegelikult teostanud (all)vedaja, kuna ekspedeerija võetud lisakohustused ei laiene (all)veda-jale.

Pakkimise standardite kohta leiab infot Eesti Standardikeskuse veebiaadressilt www.evs.ee ning ISO veebiaadressilt www.iso.org .

Autor: Aleksei Kargin