Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuhu on teel ekspedeerijad?

    Traditsiooniline nägemus ekspedeerijast kui ?transpordiketi? loojast on vananenud.
    Viimase kümmekonna aastaga on turu nõudmised tunduvalt muutunud nii globaliseerumise, kaubanduse liberaliseerumise, tööjõu globaalse jagunemise, tööstuse põhiäridele fokuseerimise ja tuhandete IT-uuenduste tõttu.
    Mainitud trend avab atraktiivse võimaluse ekspedeerimisega seotud tegevusharule. Ettevõtted, kes enne töötasid kui tavalised ekspedeerijad, muutuvad universaalseteks ekspedeerimis- ja logistikateenuste pakkujateks. Nende tavapärased transpordi ja ladustamisega seotud teenused täienevad laialdase valikuga muudest abistavatest teenustest, mis võivad varieeruda alates osalisest lisaväärtust tekitavast teenusest kuni täieliku logistilise paketi käitlemiseni.
    Niinimetatud ekspedeerijad tänapäeval korjavad peale ning pakivad, siluvad ja kurrutavad rõivaid, märgistavad ja sildistavad; teostavad kvaliteedi ja müügieelset kontrolli; väljastavad tootja eest arve, koguvad tellimusi, dokumente ja teevad vajadusel tolli; installivad tellija soovil viimaseid ?jubinaid?, konsulteerivad, parandavad ja hoolitsevad garantiihoolduse eest ja nii edasi.
    Kliendid ootavad ka, et ekspediitorid võtaks neilt üle kogu transpordiga seonduva vastutuste ja kohustuste poole ehk ekspediitor peaks kandma kommertsriskidest tulenevad ohud. Lepingulise vedajana peab tuleviku ekspediitor maksma kogu kapasiteedi eest, mis alltöövõtjatelt tellitud, olenemata tema ja kliendi suutlikkusest võetud kohustusi täita.
    Ekspediitorid peaksid olema juba harjunud oma uue rolliga: olema nagu laevaliinid laevadeta, autovedajad autodeta või lennukompaniid lennukiteta.
    Kogu transpordiäri jume on radikaalselt muutunud. Suureneb nende tavavedajatest firmade arv, keda oleme harjunud pidama ühe või teise transpordiviisi esindajaks ja kes ?trügivad? logistika- ja ekspedeerimisturule, pakkudes otsest konkurentsi tavaekspediitoritele. Vähe sellest, ka laomajandusega tegelevad firmad tahavad ?peost? osa saada.
    Seega ei konkureeri ekspedeerijad enam teiste omataoliste, vaid terve plejaadi operaatoritega, kel taskus kogemus erinevatest transpordiviisidest, laomajandusest, integraatoritest ja transpordiäri kõrvalteenustest. See rohkearvuline võimaluste kattumine viib omakorda enne nii selgelt erinenud tegevusvaldkondade vaheliste piiride hägunemisele. See aga on äratus väikestele ekspedeerijatele.
    Tööstuse kappav areng ja sellega seonduvate teenuste turgude transparentsus tõstab taevasse ootused logis-tilistele lahendustele. Üha suurem hulk kaubasaatjatest kliente nõuab kaupade liikumise monitooringut, soovides seda stiilis ?24/7? ning veel reaalajas. Hetkel tehakse siiski suurem osa pakutavast monitooringust alles tagantjärele ehk siis, kui kaup on mingi punkti juba ammu läbinud.
    Kaubasaatjad on samuti pideva ja suureneva globaalse konkurentsi pinge all. Jätkuvad uuendused valmistamise tehnikas ja materjalides, lühem toodetud mudelite eluiga, drastiline reduktsioon tootmises nõuavad tormilisi reaktsioone ja muutusi.
    Suurtest tegijatest on üheltpoolt selle ala okupeerinud globaalsed ?mängurid? ning teisalt on seal oma koha leidnud ka suured ni?iteenuste pakkujad. Rahvusvahelised ekspedeerijad, soovides täielikult ära kasutada oma rahvusvahelist võrgustikku, pretendeerivad ka juhtpositsioonile transpordihindade kujundamises.
    Selle pürgimuse täitmiseks peavad nad standardiseerima oma transporditeenused. Interkontinentaalsete infrastruktuuride, finantsvõimu ja ?viimase sõna? IT-lahenduste tõttu on nad ette määratud edukalt täitma lepinguliste logistikateenuste pakkujate rolli rahvusvahelistele tööstusettevõtetele.
    Kuid ka väikesed saavad konkureerida. Väikeekspediitorid võivad kompenseerida kaitstud võrgustiku puudumist kahepoolsete lepingutega, mis tihti garanteerivad küllaltki suurte kaubavoogude eksistentsi. Paljud ?väikesed? on aga kontsentreerunud ni?itoodetele, mis nõuavad laialdast ja mitmekesist logis-tilist käsitlust ja teadmisi.
    Isiklik suhe kliendiga, mis võib olla kestnud juba aastaid, on midagi, millest suured tippfirmad võivad vaid unistada. Personaalne transport on paljude väikeekspediitorite tulevik.
    Rääkigu globaalsed vedajad, mis tahes, nad on ja jäävad anonüümseteks masinateks, kes probleemide tekkides poevad piiratud vastutuse taha, kui viitsivad sedagi teha, väikeklient jääb murega üksi.
    Autor: Risto Koovit
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.