Treileritesse peidetud raha kaob jäljetult

Näiteks puitmööblit tootvad ja eksportivad Eesti ettevõtted saadavad regulaarselt välja koormaid, mis on komplekteeritud sadadest erinevate mõõtmetega pakkidest. Osa neist on laetud kõige erinevamatele alustele, teised karpidesse või kastidesse.

Harvad pole sealjuures olukorrad, kus täpne koorma kooslus selgub alles laadimisele eelneval päeval, mil laekuvad klientide ostutellimused.

Müügi- ja logistikaosakonnal ning laopersonalil tuleb loetud tundide jooksul leida võimalikult täpsed vastused küsimustele:

- mitut laadimismeetrit (osakoormate puhul) või treilerit ja konteinerit vajatakse?- kui palju kaupa õnnestub koormasse paigutada?- mismoodi kõige efektiivsemalt koormat laadida?

Isegi väga kogenud logistikaprofessionaalidel õnnestub ainult paberit ja pliiatsit kasutades harva sellise komplitseeritud puzzle kokkupanek piiratud aja jooksul niimoodi, et veoki kaubaruumist kasutataks ära enam kui 70 protsenti.

Sagedamini jääb efektiivsusnäitaja alla 60%, mis tähendab, et näiteks 96kuupmeetrise mahutavusega treilerisse suudetakse pakendeid omavahel kombineerides laadida vähem kui 60 kuupmeetri jagu kaupa.

Kõnealuse näite puhul on tegemist mahukaupadega, mistõttu pole suurema laadimisefektiivsuse korral ohtu ületada kehtestatud täismassi piirangut.

Algatuseks on mõistlik oma ettevõtte vastavaid arve võrrelda kõrvalleheküljel näites toodud arvudega. Meeles tasub pidada, et kirjeldatud näidisjuhtum on toodud täiskoormate põhjal, ent sama olukord valitseb enamasti ka osakoormate puhul. Kas olete kindel, et tellite täpselt oma vajadustest lähtuvad laadimismeetrid treilerist?

Efektiivsusprotsendi leidmiseks osakoormate puhul võtke kogumahutavusena aluseks laadimismeetrite, treileri laiuse ja kõrguse korrutis. Näiteks 5 laadimismeetrit 96 kuupmeetrisest treilerist mahutavad maksimaalselt 35 m3. Kui saadud tulemused ei ole rahuldavad, aitab ehk õppimine Nefab Eesti kogemustest.

Nefab on pakendilahendusi loov ettevõte, mille Eesti tootmisüksus valmistab Lagedil vineerist ja terasest korduvkasutatavaid karpe, kaste, kaubaaluseid ja alusekraesid.

Nefab Eesti tegevjuhi Erkki Susi sõnul kasvas turgudel nõudlus Nefabi toodete järele hüppeliselt siis, kui Hiina RV ratifitseeris ÜRO Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsiooni FAO, ICPM 02/ Report App.IV. seaduse.

Nimetatud seadus keelustab puitu sisaldavate pakendite, kaasa arvatud puust kaubaalused, kasutamise rahvusvahelises kaubanduses eesmärgiga piirata puidukahjurite globaalset levikut. Esimese riigina keelustas Hiina 1. oktoobril 2002. aastal puitpakendid Koreast, Jaapanist, USAst, Kanadast ja Euroopa Liidu maadest saabuvate importkaupade puhul.

2004. aasta alguses jõustub see seadus ka USAs, Kanadas ja Mehhikos. Ülejäänud riikides veidi hiljem, sest seadusi alles viiakse ÜRO normatiivaktiga vastavusse. Kuna vineeri tootmise tehnoloogia hävitab kasutatavas puidus kõik elusorganismid, lubab seadus kasutada vineerist aluseid ja pakendeid.

Nõudluse kasvust tingituna asus Nefabi Lagedi tehas väljastama senisest mitmekülgsemat toodangut. Väljuvad saadetised koosnesid väga paljudest erinevaid mõõtmeid omavaist pakkidest, mille optimaalse laadimisskeemi leidmine oli aeganõudev ja keeruline.

Kuna 99% Nefab Eesti müügist on eksport, muutus haagiste koormaruumi kasutamise efektiivsuse küsimus äärmiselt aktuaalseks. Raha raiskamise vältimiseks otsustati hankida optimaalset koorma planeerimist arvutav tarkvara.

Eestist sobilikku valmislahendust ei leitud. Samuti olid välismaised programmid enamikus kas liialt kallid, kohmakad või ülimalt keerulised kasutada. Nende hinnad algasid 2500 dollarist.

Lõpuks kroonis maailmalaiusi otsinguid siiski edu, kui õnnestus leida Floridas tegutsev tarkvaratootja Softtruck, kelle kodulehelt võimaldati 30 päevaseks tasuta katsetamiseks laadida alla spetsiaalprogramm TruckLoading. Alates selle aasta jaanuarist on saadaval selle tarkvara täiendatud versioon CargoWiz.

Softtrucki programmi tasuta demoversiooni katsetused andsid piisavalt häid tulemusi. Seda saab kasutada treilerite, veoautode, konteinerite jm puhul.

Ühekordse litsentsitasuga CD-l tarnitavat kompakttoodet on kerge installeerida, õppida ja kasutada. Kuna ka hind oli soodne, telliti firmasse kaks litsentsi. Ühe litsentsi hinnaks on ca 3300 krooni ehk 249 USD, kaks litsentsi kokku maksid ca 4500 krooni ehk 389 dollarit. Hinnad sisaldavad ka transpordikulusid.

Praegust dollari kurssi arvestades on seega tegemist üllatavalt mõistlikku hinna ja kvaliteedi suhet omava professionaalse tarkvaraga.

Pärast tellimuse esitamist saabus programm postiga paari nädala jooksul.

Nefab Eesti logistikajuhi Raivo Spatari sõnul on ostetud programmist abi eelkõige vastuste leidmisel küsimustele, mitut veokit või laadimismeetrit saadetise jaoks vajatakse. Programmis saab muuta ja lisada piiramatul hulgal treilerite ja pakendite parameetreid.

Pakenditele saab kehtestada mitmesuguseid piiranguid. Näiteks, kas ja kui kõrgele on lubatud pakke üksteise peale laadida või kas pakke võib külili asetada.

Kui tegemist on mitmest koormast koosneva suurema saadetisega, annab programm pärast andmete sisestamist vastuse, mitut täistreilerit vajatakse ning mitme laadimismeetri jagu kaupa jääb üle.

Ülejääv osa saadetakse kas osakoormana või jäetakse ootama järgmise täiskoorma kogunemist.

Programmi järgi ei jää laadimise keskmine efektiivsus alla 85%.

Teiseks oluliseks programmi eeliseks on Spatari sõnul võimalus kalkuleeritud koormaplaanid kahe- ja kolmemõõtmelistena välja printida. Graafika on selge ja värvid ilmekad. Pilt võimaldab laopersonalil laadida kaupa kiiresti ja lihtsalt.

Lisaks trükkimisele on võimalik koormaplaani ka elektronpostiga edasi saata. Pakendite andmete sisestamise lihtsustamiseks on loodud impordivõimalused Excelist, Accessist jt andmebaasidest. Mõõdikuid saab valida nii jalgades kui ka meetrites.

Tuginedes allpool toodud näitele ja Nefabi kogemusele saab kokkuvõtvalt järeldada, et enam kui 3 miljoni krooni raiskamisele aastas suudab lihtsa lõpu teha 1000 korda odavam arvutiprogramm.

96 m³ treileri koormaruumi kasutamise efektiivsusnäitaja on 60% ehk 58 m³. Mööblitootja saadab nädalas 15 analoogilist eksportkoormat Saksamaale keskmise veohinnaga 20 000 krooni treiler. See tähendab, et iga kuupmeetri eest 96 m³ treileris maksab klient vedajale 208 krooni sõltumata sellest, kui efektiivselt on ruum kaubaga täidetud.

Arvestades eeltoodud arvnäitajatega, maksab klient nädalas 15 x 7904 = 118 560 krooni tühja õhu vedamise eest.

Kogu see summa pole siiski kaotatud raha, sest ka ideaalilähedaselt kombineeritud koormasse jääb paratamatult kuni 15% ulatuses õhuvahesid. See tähendab, et ideaalseks saab pidada olukorda, mil 96 m3 treilerisse on laaditud 82 või rohkem kuupmeetrit kaupu.

Kadunud on aga 58 ja 82 kuupmeetri vahe eest makstud veoraha ehk siis täpsemalt 24 m³ x 208 krooni x 15 koormat = 74 880 krooni nädalas, mis tähendab 46 töönädala puhul 3,4 miljonit krooni aastas.

Programmi arvutatud laadimisplaani all olevas tabelis on ära toodud laaditud kauba kogus ja kaal ning kaubaruumi mahu kasutusefektiivsus (%). Kasutusefektiivsust saab ka ise leida. Selleks saab aadressilt www.softtruck alla laadida tarkvara ning seal lahtritesse vajalikud andmed sisestada. Programm arvutab selle peale välja, kui palju kaubaruumist on kasutatud, kui palju mitte. Mõõtühikud saab valida nii tollides, jalgades ja naelades kui ka sentimeetrites ja kilogrammides.

Programmi demoversioon on kasutamiseks tasuta.

Autor: Illimar Paul