Vana-Narva maanteel tegutseb anonüümne logistikalinnak

Rivo Sarapik 25. veebruar 2004, 00:00

Kui Lasnamäelt Vana-Narva maanteele keerata, kohtab seal päeval tavatult palju raskeveokeid. Põhjus selgub pärast Maardu linnapiiri ületamist. Nimelt tegutseb Vana-Narva maantee ääres logistikaküla.

Suurimad praegu piirkonnas tegutsevad ettevõtted on näiteks AGA, kakaoube importiv ja eksportiv Vigolin, lukutootja Vasar, ESTMA, Auto Varuosade Kaubamaja, Riigiressursside Keskus, Levadia, Profiline ja Agrotarve.

Lisaks arendab Eesti suurim laopindade omanik Riigiressursside Keskus Vana-Narva mnt 20 Eesti suurimas ühe katuse all paiknevas laohoones, pindalaga 40 000 m2, multifunktsionaalset tehnoparki.

Kuna piirkonnal puudub erinevalt Jüri või Tänassilma tehnokülast arendaja, kes hoolitseks kommunikatsioonide ja hoonestuse loomise eest, pole ala ühtselt arenenud. Modernse tootmishoone kõrval seisab lagunev ja amortiseerunud hoone. Teiste tehnoparkide ees on aga eeliseks paiknemine Maardu raudteejaama läheduses.

Arco Vara äripindade grupi juht Priit-Martti Ojari leiab, et piirkonnal puudub praegu arendaja, sest seal ei ole võimalik omandisuhete tõttu kogu piirkonda arendamiseks ära osta, saada on vaid üksikuid kilde.

?Vana-Narva maantee ümbrus oli juba nõukogude ajal väljakujunenud tööstus- ja laopiirkond, kuhu ettevõtted koondusid,? räägib Ojari. Seetõttu on sealsed pinnad ka kohati halvas seisus ning amortiseerunud.

Samas on Vana-Narva maantee ääres võimsam elektrivarustus, millega näiteks Jüris on probleeme.

Eesti Logistikaühingu esimees Illimar Paul leiab, et piirkond on tootjatele ja hulgifirmadele meelepärane, sest asub Muuga sadama, Maardu raudtee-kaubajaama ja Tallinna ringtee kokkupuutepunktis. ?Lihtne on sissesõit autodega Muuga sadamast, Tallinna ringteelt, mis ühendab kõiki põhimagistraale, ja Peterburi maanteelt. Samuti on läbi Laagna tee ehk Lasnamäe kanali tagatud ülikiire ühendus Tallinna kesklinnaga isegi tipptundidel,? selgitab Paul. Lasnamäelt, Maardust ja Kallaverest leiab aga Eesti mõistes sisuliselt piiramatult mõistliku hinnaga tööjõudu.

Lisaks muudab asukoht Pauli sõnul logistilise ahela läbimise kulu väiksemaks. Näiteks merekonteinerite Muuga sadamast Maardusse väljaveo maksumus on soodne, nii et see muudab mitmete kaupade ümbertöötlemise Maardus kasulikumaks kui sadamas.

Konteineri autoveo Muuga terminalist Maardu lattu saab Pauli hinnangul suurte mahtude korral teostada Tallinna Sadama hindadest soodsamalt. Eelduseks on sel juhul vähemalt kahe või enama konteineri väljavedu ühe auto poolt päevas, sest siis jaotub konteineriveoki päeva maksumus mitme konteineri vahel ja saavutatakse mastaabiefekt. Viimasel ajal võib täheldada ekspedeerijate mõningast liikumist Tallinna Sadama territooriumilt välja, võimalikult selle lähedusse. Kui Tallinna Sadam kavatseb oma tariife tõsta, see trend süveneb.

Ka on Maardu ladude rendihinnad madalamad kui Muuga sadamas, juurdepääs raudteele aga samaväärne. Kindlasti mängib Pauli sõnul pikemas perspektiivis Maardu kasuks ka 2007. aastast lõpetatav raudtee raskeliiklus Tallinna linna piires.

Pikemas perspektiivis on pärast liitumist ELiga oodata suvilakruntide hinna tõusu Muuga aedlinnas, sest Maardu Vana-Narva maantee tööstustsoon hakkab laienema ning eelkõige praeguste suvilate maadele. Tulevikus peab piirkonna arengut pigem tõusvaks kui langevaks ka Ojari, seda just väljakujunenud kommunikatsioonide ja ligipääsetavuse tõttu.

?Sinna kolivad eelkõige vähese veetarbimisega tööstusettevõtted ning logistikakeskused. Kindla tõuke saab piirkonna areng Tallinna ringtee ja Peterburi maantee ELi rahadega rekonstrueerimise järel,? selgitab Paul. ?Elu- ja kontoripindade arendamise tulususe langusega ning lähenemisega tööstuskinnisvara tootlusele saab kindlasti prognoosida ka arendustegevuse hoogustumist Maardu ja Vana-Narva maantee piirkonnas.?

Vana-Narva maantee äärde üht Eesti suurimat laopinda arendava Riigiressursside Keskuse juhataja Teet Saarepera selgitab, et Vana-Narva maantee on logistiliselt parim piirkond, kuna sobib hästi nii transiidi kui ka Eesti-sisese jaotuse teenindamiseks, mis maandab arendajate riske ja samas annab logistikateenuste pakkujatele võimaluse samast jaotuskeskusest teenindada nii Eestit kui ka saata teele transiitkaupu.

ERI Kinnisvara maakler Rein Ruusmann ennustas, et tulevikus liigub Vene transiitkaup läbi Eesti, mis tõstab hinda raudteeligipääsuga laopinnad.

?See sõltub siiski arengutest Venemaal, kuid täna on veel piisavalt sobiva asukohaga vabu maid ja arenduseks sobivaid hooneid,? selgitas Ruusmann.

Eestit läbivad kaubakogused on Ober-Hausi atesteeritud hindaja Ivo Martini sõnul aastast aastasse kasvanud, seda nii tonnaa?i kui ka rahaliste mahtude poolest ning Eesti Raudtee viimased vaguniostud on tehtud tulevikku silmas pidades. ?Kuigi arvatakse, et seoses Soome lahe äärde Peterburi külje alla kerkiva uue ja võimsa sadama ehitamisega kaob meilt osa naftatransiiti ära, ei ole Tallinna Sadama juhtkond sellest paanikas,? lisas Martin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:38
Otsi:

Ava täpsem otsing